[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 9 artiklit

mage : mageda : magedat 'vähe, nõrgalt soolane v soolatu; nõrgalt hapu, lääge; ebahuvitav'
maias
alggermaani *smakja-
alamsaksa smak 'maik, maitse'
keskülemsaksa smach 'maik, maitse'
vanainglise smæcc 'maik, maitse'
liivi magḑi, magdõ 'maitsev, magus', maigāz 'himukas, maias'
vadja makõa 'magus', maďďas 'maias; maiasmokk'
soome makea 'magus, maitsev', mrd maajas 'ablas, maias; maitsev, magus'
isuri makkiia 'magus; värske, hapnemata (leib); maitsev', magjas 'valiv; ablas, himukas'
Aunuse karjala magei 'magus; maitsev'
lüüdi maged 'magus, maitsev'
vepsa maged 'magus, maitsev'
Sama germaani tüvi on laenatud sõnades magu1, maits(e)ma. Eesti keelest on laenatud eestirootsi maiat 'ablas' (← maias). Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, mekkima. Vt ka mahkjas, maik.

magu1 : mao : magu van 'maik, maitse'
magus
alggermaani *smaka-z, *smakka-z
alamsaksa smak 'maik, maitse'
keskülemsaksa smach 'maik, maitse'
vanainglise smæcc 'maik, maitse'
liivi mag 'maitse'
vadja maku 'maitse; maitselisand (koor, või, õli, pekk vm)'
soome maku 'maitse'
isuri magu 'maitse; maitseaine'
Aunuse karjala magu 'maitse; maitseaine'
lüüdi magu 'maitse'
vepsa magu 'maitse; maitselisand (või, koor jms)'
Võib olla ka läänemeresoome tuletis samast tüvest mis sõnas mage, see sõna on laenatud samatüvelisest germaani allikast. Sama germaani tüvi on laenatud ka sõnas maits(e)ma. Hiljem on laenatud germaani tüve alamsaksa vaste, mekkima. Vt ka maik.

magu2 : mao : magu 'seedeelund, söögitorule (v neelule) järgnev seedekulgla laienenud osa'; kõnek 'kõht'
alggermaani *maǥan-
vanaislandi magi 'magu, kõht'
vanarootsi maghi 'magu, kõht'
vanaülemsaksa mago 'magu, kõht'
liivi mag 'kõht, magu'
vadja mako 'kõht, magu'
soome mrd mako 'kõht; libedik, libemagu'
Eesti keelest on laenatud isuri mago 'magu, kõht' ja eestirootsi mago 'kõht (naljatlevalt)'.

magus : magusa : magusat 'suhkru, siirupi, mee jms aine maitsega, sellise ainega maitsestatud, seda sisaldav; maitsev, isuäratav' magu1

maik : maigu : maiku 'maitse'
Võib olla sama tüve variant mis sõnades mage, magu1, maits(e)ma. Vrd ka soome van srmt maikata, maikoa 'natuke maitsta, rüübata, limpsida'. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

maits(e)ma : maitsta ~ maitseda : maitsen 'proovides suhu võtma; isuäratav, meelepärane olema'
alggermaani *smakō(ja)n-, *smakkijan-
vanainglise smæccan 'maitsma'
vanaülemsaksa smackēn '(millegi järele) maitsma; meeldima'
vanafriisi smakia 'maitsma'
liivi maitsõ 'maitsta, proovida'
vadja maistaa 'maitsta; mingit maitset olla'
soome maistaa 'maitsta'
isuri maistaa 'maitsta'
karjala maistoa 'maitsta'
vepsa magištuda 'magusamaks, maitsvamaks muutuda'
Liivi vaste võib olla eesti keelest ja vadja vaste soome või isuri keelest laenatud. Sama germaani tüvi on laenatud sõnades mage, magu1. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, mekkima. Vt ka maik.

mekkima : mekkida : mekin kõnek 'maitsma'
alamsaksa smecken 'maitsma'
Varem on laenatud tüve germaani vaste, mage, magu1, maits(e)ma. Eesti keelest on laenatud vadja mekkiä 'mekkida, maitsta, proovida', isuri mekkiä 'maitsta, proovida'.

mälv2 : mälve : mälve 'linnu rinnak'
soome mälvi 'linnu rinnak'
karjala mälvi '(tapetud) looma rinnaosa; lihav, priske inimene'
? saami mielga 'rinnak, rinnaluu (koos lihaga)'
? ersa meľke sõnaühendis tuvoń meľke 'sea kõht, magu'
? mokša mäĹkä 'sea rind'
? mari mel 'rind; särgi kaelaauk'
? udmurdi mi̮l 'rind, esiosa'
? handi mewəl 'rind'
? mansi māγl 'rind'
? ungari mell 'rind'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Soome-ugri päritolu eeldab läänemeresoome keeltes ebareeglipärast häälikumuutust *-lk- > -lv-. Vt ka mälv1.

vats : vatsa : vatsa 'kõht'
vadja vattsa 'kõht'
soome vatsa 'kõht; magu'
isuri vatsa 'kõht'
Aunuse karjala vačču 'kõht; magu'
lüüdi vattš 'kõht'
vepsa vac 'kõht'
mansi waś 'kõht; magu'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud liivi vats 'kõht'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur