[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

haug : haugi : haugi 'suur mage- ja riimvete tugeva pea ja pika sihvaka kehaga röövkala (Esox lucius)'
◊ havi
● liivi aig 'haug'
vadja autši 'haug'
soome hauki 'haug'
isuri haugi 'haug'
Aunuse karjala haugi 'haug'
lüüdi haug(i) 'haug'
vepsa hauǵ 'haug'
Läänemeresoome tüvi. On peetud ka algslaavi laenuks, ← algslaavi *ščauka 'haug', mille vaste on vene ščúka 'haug'. havi on nõrga astme üldistumisel tekkinud tüvevariant.

imal : imala : imalat 'lääge, vastumeelselt magusavõitu'
◊ imar
● liivi imāb(i) 'mage'
vadja imiä, imelä 'imal, lääge'
soome imelä 'magus; imal, lääge'
isuri immeelä 'imal, lääge'
Aunuse karjala imel 'imal, lääge'
lüüdi imel 'mämm'
vepsa imeľ 'imal, lääge'
? saami amiidit 'maitseda, maitsev olla'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. imar on teise liitega variant, taim on nimetuse saanud oma maitse järgi. Vt ka enelas.

koha : koha : koha 'pikliku saleda kehaga mage- ja riimvete vääriskala (Lucioperca)'
← alggermaani *guza-z
rootsi gös 'koha'
norra gjørs 'koha'
● vadja kuha 'koha; linask'
soome kuha 'koha'
isuri kuha 'koha'
Aunuse karjala kuha 'koha'
lüüdi kuha 'koha'
vepsa kuha 'koha'

latikas : latika : latikat 'kõrge, külgedelt lamedama kehaga mage- ja riimveekala (Abramis brama)' latakas

mage : mageda : magedat 'vähe, nõrgalt soolane v soolatu; nõrgalt hapu, lääge; ebahuvitav'
◊ maias
← alggermaani *smakja-
alamsaksa smak 'maik, maitse'
keskülemsaksa smach 'maik, maitse'
vanainglise smæcc 'maik, maitse'
● liivi ma’gḑi, ma’gdõ 'maitsev, magus', maigāz 'himukas, maias'
vadja makõa 'magus', maďďas 'maias; maiasmokk'
soome makea 'magus, maitsev', mrd maajas 'ablas, maias; maitsev, magus'
isuri makkiia 'magus; värske, hapnemata (leib); maitsev', magjas 'valiv; ablas, himukas'
Aunuse karjala magei 'magus; maitsev'
lüüdi maged 'magus, maitsev'
vepsa maged 'magus, maitsev'
Sama germaani tüvi on laenatud sõnades magu1, maits(e)ma. Eesti keelest on laenatud eestirootsi maiat 'ablas' (← maias). Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, mekkima. Vt ka mahkjas, maik.

magu1 : mao : magu van 'maik, maitse'
◊ magus
← alggermaani *smaka-z, *smakka-z
alamsaksa smak 'maik, maitse'
keskülemsaksa smach 'maik, maitse'
vanainglise smæcc 'maik, maitse'
● liivi ma’g 'maitse'
vadja maku 'maitse; maitselisand (koor, või, õli, pekk vm)'
soome maku 'maitse'
isuri magu 'maitse; maitseaine'
Aunuse karjala magu 'maitse; maitseaine'
lüüdi magu 'maitse'
vepsa magu 'maitse; maitselisand (või, koor jms)'
Võib olla ka läänemeresoome tuletis samast tüvest mis sõnas mage, see sõna on laenatud samatüvelisest germaani allikast. Sama germaani tüvi on laenatud ka sõnas maits(e)ma. Hiljem on laenatud germaani tüve alamsaksa vaste, mekkima. Vt ka maik.

mahkjas : mahkja : mahkjat mrd 'magedavõitu'
Võib olla tuletatud sõnast mage, kusjuures ebatavaline ühend -gj- on asendatud ühendiga -hkj-.

maias : maia : maiast 'midagi väga himustav' mage
● liivi maigāz 'himukas, maias'
vadja maďďas 'maias; maiasmokk'
soome mrd maajas 'ablas, maias; maitsev, magus'
isuri magjas 'valiv; ablas, himukas'

maik : maigu : maiku 'maitse'
Võib olla sama tüve variant mis sõnades mage, magu1, maits(e)ma. Vrd ka soome van srmt maikata, maikoa 'natuke maitsta, rüübata, limpsida'. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

maits(e)ma : maitsta ~ maitseda : maitsen 'proovides suhu võtma; isuäratav, meelepärane olema'
← alggermaani *smakō(ja)n-, *smakkijan-
vanainglise smæccan 'maitsma'
vanaülemsaksa smackēn '(millegi järele) maitsma; meeldima'
vanafriisi smakia 'maitsma'
● liivi maitsõ 'maitsta, proovida'
vadja maistaa 'maitsta; mingit maitset olla'
soome maistaa 'maitsta'
isuri maistaa 'maitsta'
karjala maistoa 'maitsta'
vepsa magištuda 'magusamaks, maitsvamaks muutuda'
Liivi vaste võib olla eesti keelest ja vadja vaste soome või isuri keelest laenatud. Sama germaani tüvi on laenatud sõnades mage, magu1. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, mekkima. Vt ka maik.

mekkima : mekkida : mekin kõnek 'maitsma'
← alamsaksa smecken 'maitsma'
Varem on laenatud tüve germaani vaste, mage, magu1, maits(e)ma. Eesti keelest on laenatud vadja mekkiä 'mekkida, maitsta, proovida', isuri mekkiä 'maitsta, proovida'.

rõõsk : rõõsa : rõõska 'hapnemata, värske; roosakas, rõõsa koore karva hele; värske, värskendav; jämedast nisujahust ja rõõsast koorest valmistatud madal ümmargune leib'
○ kirderanniku rieska, roesk
← balti
leedu prėskas 'hapnemata; värske; mage'
● liivi rȭskõ 'hapnemata, käärimata, värske'
vadja rõõska 'hapnemata, värske'
soome rieska 'hapnemata, värske, vastlüpstud; hapnemata, värske, vastlüpstud piim; karask, hapendamata leib, rõõsk; ahjupuder'
isuri reeska 'teatud küpsetis (? karask, rõõsk); värske, vastlüpstud (piim)'
Aunuse karjala riesku 'hapnemata, värske; hapendamata leib, karask; hapnemata tainas'
lüüdi riesk 'hapnemata, värske (piim, leib), koorimata (piim)'
vepsa resk 'hapnemata, värske (piim, leib, tainas); noor (mets)'

säinas : säina : säinast 'võrdlemisi kogukas mage- ja riimveekala (Leuciscus idus)'
○ lõunaeesti säünäss
● vadja säünäz, säünije, säüne, säünin 'säinas'
soome säynävä 'säinas'
isuri säünes 'säinas'
Aunuse karjala säünü 'säinas'
lüüdi šäuńäg 'säinas'
vepsa söunaz 'säinas'
saami seavnnját, seavnnjág 'säinas'
ersa seńej 'säinas'
mokša śeńi 'teatud kala (arvatavasti karpkala)'
udmurdi son liitsõnas son-č́ori̮g 'säinas'
komi si̮n 'säinas v muu kala'
ungari őn 'säinas v muu kala'
Soome-ugri tüvi.

särg : särje : särge 'mage- ja riimveekala (Rutilus rutilus)'
● liivi särg 'roosärg, särg'
vadja särtši, särtšä 'särg'
soome särki 'särg'
isuri särgi 'särg'
Aunuse karjala särgi 'särg'
lüüdi šäŕg 'särg'
vepsa säŕǵ 'särg'
ersa seŕge 'särg'
mokša śäŕge 'särg'
mari šereŋge 'särg'
handi lär 'kiisk'
mansi tārka 'kiisk'
Soome-ugri tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome ja volga keeltes võib olla balti laen, ← balti *sark-, mille vasted on läti sarks 'punakas', sarkans 'punane', leedu sarkanas 'ere, roosa, helepunane'.

taig-2 liitsõnas taigmari 'mage sõstar (Ribes alpinum)' taigen

tuim : tuima : tuima 'puudutuse vm füüsilise ärrituse vastu tundetu; meeltele nõrgalt mõjuv, mitte tugevat aistingut tekitav; (meelte, vaimse suutlikkuse kohta:) tönts, vilets, raske taibuga; loomult tundetu, vähese innukusega, osavõtmatu, vaimselt loid, huvi(de)ta; väheelamuslik, igav, väljendusvaene, ilmetu; jäik, kõva, ebamugav vms'
● liivi tūima 'tuim, tundetu; aeglane; nüri'
vadja tuima 'mage, maitsetu; kooritud (piim); tuim, tundetu, väsinud; kõva, tugev'
soome tuima 'karm, range; tugev, äge; äkiline, järsk; morn, pahur, vihane; kange, kibe, mõru, liiga soolane; mage, maitsetu, lääge'
isuri tuima 'soolata, mage'
Aunuse karjala tuimu 'soolata, mage, maitsetu'
? lüüdi tuimehtuda 'lukku minna (kõrvade kohta)'
? rootsisaami tåime 'nukker, ükskõikne'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd tuims 'uimane; väsinud; kohmakas, saamatu'.

turb1 : turva : turba 'väikesi kiirevoolulisi jõgesid eelistav mage- ja riimveekala (Leuciscus cephalus)'
● liivi dūrba 'abakala [?]'
vadja turpakka 'turb'
soome turpa 'turb'
isuri turpikka sõnaühendis säünään turpikkoi 'säina poegi'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et sama läänemeresoome-permi või soome-ugri tüvi, mille vasted on soome turpa 'koon', Aunuse karjala turbu 'koon; suu, nägu, lõuad', lüüdi turb(e͔) 'koon', vepsa turb 'koon', ersa turva 'huul', mokša tǝrva 'huul; äär, serv; rand', mari türβö 'huul', udmurdi mrd ti̮rpi̮ 'huul', komi mrd ti̮rp 'huul' ja handi tărǝp, tŏrǝp 'huul' (handi sõna võib olla komi keelest laenatud). Mitmes keeles on turva nimetus seotud suu või peaga. Sõnade erineva leviku tõttu on tüvede identsuses siiski kaheldud.

viidikas : viidika : viidikat 'väike läikivate soomustega mage- ja riimveekala (Alburnus alburnus)'
○ viidik, viiding
← alamsaksa witik, witeke, witink 'viidikas'
Eesti keelest on laenatud vadja viitikkõ 'viidikas' ja isuri viidikka 'väike kalapoeg'.