[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

maa : maa : maad 'Päikesest kauguselt kolmas Päikesesüsteemi planeet; maismaa, maismaa pind; ruumiline vahemaa; riik'
● liivi mō 'maa; riik; põld'
vadja maa 'maa; maailm; põrand; põhi, taustvärv'
soome maa 'maa; pinnas, muld; riik'
isuri maa 'maa; põrand'
Aunuse karjala mua 'maa; maailm'
lüüdi mua 'maa, muld; maailm'
vepsa ma 'maa; maailm; põld'
mari münö 'maas, põrandal'
udmurdi mu 'maa'
komi mu 'maa'
handi mŏw 'maa; pinnas, muld'
mansi mā 'maa; koht'
nganassaani mou 'maa'
kamassi mǝje, maja 'mägi'
matori bijä 'mägi'
Uurali tüvi. Vt ka maadlema, maage, maare1, mailane, maismaa.

maadlema : maadelda : maadlen 'teineteist haardes hoides vastast seljatada püüdma; millegagi tugevasti vaeva nägema, ägedasti tegevuses olema, rassima'
Võib olla sama tüvi mis maa. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, mille vasted võivad olla liivi ma’ddõrtõ, mādõtõ 'sihitult töötada', ersa maďems 'pikali heitma; langema', mokša madǝms 'pikali heitma; langema' ja eesti keeles ka madistama; esimese silbi pikk vokaal võib olla tekkinud rahvaetümoloogilisel ühendamisel sõnaga maa.

madistama : madistada : madistan 'möllama, müttama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mudima, müdisema, padisema. Vt ka maadlema.

prassima : prassida : prassin 'joomapidu pidama, laristades pummeldama; priiskama'
◊ rassima
← alamsaksa prass 'pidutsemine, pidusööming', brassen 'käratsema; prassima, priiskama'
rassima on tähenduslikult eristunud tüvevariant, tähendust võib olla mõjutanud baltisaksa brasseln 'ajaviiteks maadlema, rüselema, hullama'. Vt ka praaseldama.

ringutama : ringutada : ringutan 'rammestusest, väsimusest (käsi üles tõstes) end sirutama; käsi üles v välja sirutama'
○ rõngotama
← saksa ringen '(käsi) ringutama; seljatama (maadluses); (käest) ära kiskuma; maadlema, võitlema'
Eesti keelest võivad olla laenatud liivi riņtlõ 'end välja sirutada, end venitada' ja vadja ringottaa 'ringutada; ringutama ajada'.

rähklema : rähelda : rähklen 'end rahutult liigutama, rabelema; maadlema, rüselema; rahmeldama, tööd rassima'
● soome rähkiä 'rügada, rassida, vaeva näha, ponnistada'
Aunuse karjala rähkiä 'ähkida, puhkida; vaeva näha, ponnistada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt murdesõnas rehkma, rõhk.

tore : toreda : toredat 'meeldiva välimusega, ilus, nägus; meeldiva olemisega, sümpaatne; ülimalt meeldiv, suurepärane; uhke, ülbe, üleolev; üsna suur'
◊ tõre, tõrelema
● vadja torua 'tõrelda, riielda'
soome tora 'sõnelus, tüli, vaidlus'
isuri torruua 'tõrelda, riielda'
Aunuse karjala tora 'kaklus, kähmlus; lahing; (mitm) sõda'
lüüdi tora 'kaklus, kähmlus'
vepsa tora 'kaklus, kähmlus; tüli, sõim'
saami doarru 'kaklus, kähmlus, võitlus, lahing'
? ersa ťuŕems 'kaklema; võitlema'
? mokša ťuŕəms 'kaklema; võitlema'
mäemari torlem (oleviku ains 1P) 'tõrelen, noomin'
? ungari dorgál 'tõrelema, noomima'
neenetsi taroʔ- 'käsitsi võitlema, maadlema'
eenetsi taru- 'maadlema'
nganassaani tora- 'maadlema'
sölkupi ćār 'kuritegu, riid, viha'
matori toro- 'maadlema'
Uurali tüvi. Esitatud ersa ja mokša vastet on teisalt peetud tõrjuma vasteteks. Eesti keeles on toimunud tähendusmuutus 'pahane' > 'ülbe, uhke' > 'uhke, suurepärane' > 'meeldiv'. Sugulaskeeltele lähem tähendus on säilinud tüve rööpvariandis, milles o > õ (tõre, tõrelema). Vt ka torisema, tõrkuma.