[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hakkama : hakata : hakkan 'mingi tegevuse juurde asuma, alustama'
● liivi akkõ 'püüda, haarata'
vadja hakata 'raiuda, lõhkuda; peksta'
soome hakata 'lüüa, peksta, taguda; toksida; raiuda; hakkida'
Aunuse karjala hakata 'raiuda; koputada, kopsida'
? ersa čakams 'taguma, koputama, kopsima', čukams 'raiuma; koputama, kopsima'
? mokša čakams 'taguma, koputama, kopsima'
? udmurdi šukki̮ni̮ 'lööma'
? komi čukni̮ 'sattuma; sobima'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Vadja vaste on ilmselt soome laen. Eesti tüve on peetud ka balti laenuks, ← tüvi, mille vasted on leedu šokti 'hüppama; tantsima'; mrd 'algama, alustama' ja läti sākt 'algama, alustama' (samast balti tüvest võib olla laenatud ka nakkama). Läänemeresoome tüve või ainult soome, karjala ja vadja vastet on peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *χakkōjan-, mille vasted on alamsaksa hacken 'lõhkuma, raiuma', vanainglise haccian 'lõhkuma, raiuma'. Vt ka agar ja agu.

kihvatama : kihvatada : kihvatan 'torgatama, sähvatama; järsku vihastuma v ärrituma'; mrd 'kiljatama'
○ lõunaeesti kiuhatamma 'kilkama'
● ? soome mrd kiuhkata 'riielda, tõrelda', kiuhkoa 'raiuda, lõikuda', kiuhkaista 'lüüa, rehmata'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nihvama, sihvama ja vihvatama. Eesti keeles on häälikud tüves kohad vahetanud. Vt ka kihv.

lohmima : lohmida : lohmin 'korduvalt (huupi, umbropsu) lööma, peksma, kolkima; (midagi teha) lõhkuma, uhtma, vehkima'
◊ klohmima, lohmakas
● vadja lohmia 'peksta; (süüa) ahmida'
soome lohmia 'kirvega lüüa, tükeldada, hooletult teha; raisata, ahmida'
isuri lohmada 'lüüa, raiuda'
Aunuse karjala lohmata 'lüüa; kõlatada, kärgatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lahmama, lähmama, rohmakas, vohmima, lohva, lohakas.

rabama : rabada : raban 'hooga v järsku lööma, paiskama; järsku kahju tehes v hävitades tabama; haarama, kahmama; tööd rassima, rühmama; viljavihku vastu rabamispinki v seina lüües teri välja peksma'
◊ rabelema
● liivi ra’bbõ 'lüüa; raiuda; muutuda (mingisuguseks)'
vadja ravata 'lehvitada, viibata, käega rehmata; raputada; vilja rabada, linu ropsida; järsku kahju tehes tabada (haiguse kohta)'
soome ravata 'lüüa; vilja rabada'
isuri ravada 'vilja rabada, linu ropsida; käega rehmata'
Aunuse karjala ravata 'järsku kahju tehes tabada (haiguse kohta); haarata, kahmata'
lüüdi rabaita 'järsku kahju tehes tabada (haiguse kohta); ära võtta (külma kohta)'
Läänemeresoome tüvi, on arvatud, et sama mis sõnas rabisema. Teisalt on oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *draƀan, mille vaste on gooti ga-draban 'raiuma'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi rava '(viljavihke) rabama' ja võib-olla läti rabāt '(viljavihke) rabama'. Vt ka rabe2, rappima, rappuma, rübelema.

raiuma : raiuda : raiun 'terava riistaga hrl tükeldades, katki tehes (pidevalt) lööma; (puid) langetama; (palkidest) ehitama; ägedalt taguma, lööma, vehkima'
◊ raim
? ← alggermaani *rakja-
rootsi räcka 'ulatama, kätte andma; ulatuma; jätkuma, piisama; kestma, vältama'
saksa recken 'sirutama, venitama'
● liivi ra’ḑļõ 'raiuda, purustada; hammustada, salvata'; raigā 'reis, puus; sink, lihakints; (kangastelgede) külgpuu'
vadja raďďoa 'lüüa, taguda, peksta; (palkidest) ehitada; (viljavihke) rabada; kloppida (mune jm); tampida, hakkida, peenestada; raputada'
soome mrd raajoa 'tapetud looma tükeldada; raiuda, purustada'; raaja 'jäse'; mrd 'tapetud looma tükk'
Aunuse karjala ruage 'traav, jooks'
karjala roajuo 'tapetud looma tükeldada'
vepsa raďǵ väljendis raďǵau mända 'traavi joosta'
saami ruvjet 'tapetud looma tükeldada'; ruovji '(looma) jäse, lihakeha osa'
Murretes on tuntud ka samatüveline nimisõna rag(j)a 'reis'. Samatüvelisest germaani allikast võib olla laenatud rakendama. Vt ka raig2.

süttima : süttida : süttin ~ sütin 'põlema minema, tuld võtma; valgustama hakkama'
○ lõunaeesti süttümä, kirderanniku süttümä
◊ süütama
● vadja süttüä 'süttida; puhkeda, paisuda'
soome syttyä 'süttida; puhkeda', mrd syteä 'lüüa, taguda, raiuda'
isuri süttüä 'süttida; tõusta (tormi kohta)'
Aunuse karjala süttüö 'süttida; puhkeda'
lüüdi šüďidä 'tõugata, lükata, torgata'
vepsa süttuda 'süttida', süťta 'torgata, pista, toppida'
On arvatud, et vana laen, ← algiraani *tseuče-, mille vaste on nt osseedi sūʒyn 'põletama, süütama, põlema'. Teisalt võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, jäljendab ränikiviga tulelöömise heli. Sõnas süütama on t vaste vokaalide vahelt kadunud.

taguma : taguda : taon 'tugevate löökidega järjest lööma; sepistama; rütmiliselt (ja sageli häälekalt) korduma, pulseerima'
● liivi ta’ggõ 'sepistada; (hobust) rautada; (meisliga) raiuda'
vadja takoa 'taguda, lüüa; (vikatit) pinnida; tuksuda (südame kohta)'
soome takoa 'sepistada; taguda, lüüa; pekselda'
isuri takkooa 'sepistada; (vikatit) pinnida; taguda, lüüa'
Aunuse karjala taguo 'sepistada; taguda, lüüa; (veskikivi) teritada'
lüüdi tagoda 'sepistada'
vepsa tagoda 'sepistada; (vikatit) pinnida'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt algselt häälikuliselt ajendatud. Vt ka tagi1.

toksima : toksida : toksin 'hrl kuuldavate löökidega korduvalt kergelt lööma, koksima, kopsima'
● soome toksahtaa 'äkitselt välja ilmuda; põrgata, tonksata millegi vastu; millestki kinni haarata', mrd toksata 'lüüa, raiuda; noaga torgata; rebida, kitkuda'
Aunuse karjala toksoa 'kolistada, kõmistada, müdistada; toksida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tonksama, tuksuma, täksama, koksima, poksama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi dåks, tåks 'lööma, koputama'.