[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 3 artiklit

lüli : lüli : lüli 'järk, osa; ahela v keti rõngas; puu tumedam kõvem osa'
liivi liļ, ļ 'kõveraks kasvanud puu pealmine osa, peamiselt männil ja kuusel'
vadja lülü 'tihenenud ja kõvenenud puusüü; lülipuiduline'
soome lyly 'lülipuit; liuglemissuusk'
isuri lülü 'kõveraks kasvanud puu; kõvera otsaga teivas'
Aunuse karjala ľüľü 'lüli(puu); kõverdunud'
lüüdi lülü 'puupahk; vibupüssi kaar (tugevast kadakast)'
vepsa ľüľu 'lüli(puu)'
komi lole̮d 'kõva, lülipuidust', mrd 'lüli(puu), puu kõveruse kõva pool'
handi lä̆l, ᴧăᴧ 'lüli(puu)'
Soome-ugri tüvi.

pii : pii : piid 'peenike pulgake, pinnuke v haagike, konks'
liivi pīgõz 'pii'
vadja pii 'pii, pulk, hammas'
soome pii 'pii, pulk'
isuri pii 'pii, pulk'
Aunuse karjala pii 'pii, pulk, hammas'
lüüdi pii '(reha, ahingu) pii, pulk'
vepsa pi '(reha, kammi, soa) pii'
ersa pej 'hammas'
mokša pej 'hammas'
mari püj 'hammas; pii'
udmurdi piń 'hammas; pii'
komi piń 'hammas; pii'
handi peŋk 'hammas'
mansi puŋk 'hammas'
ungari fog 'hammas; pii'
Soome-ugri tüvi. Läänemeresoome keeltes on hilisem balti laen hammas kõrvale tõrjunud osa esialgsest tähendusest. Võib ka olla vanem, uurali tüvi, mille vasted on lisaks kirderannikumurretes tuntud pii liitsõnas piikivi 'tulekivi' (võib olla laenatud soome keelest), soome pii 'räni(kivi)', isuri pii liitsõnas piikivi 'ränikivi', karjala pii liitsõnas piikivi 'ränikivi', saami biŋal 'lülipuit', neenetsi 'kivi; klaas(pudel), portselan; mägi', eenetsi pu 'kivi', nganassaani χualǝ 'kivi', sölkupi pǖ 'kivi', kamassi pi 'kivi, maak; ränikivi', matori hilä 'kalju'.

süda : südame : südant 'ringeelundkonna keskne lihaseline elund, mille kokkutõmbed panevad vere soontes liikuma'
söandama,südi
liivi sidām 'süda'
vadja süä 'süda; südamik; kurjus, viha'
soome sydän 'süda'
isuri süän 'süda, kõhu piirkond'
Aunuse karjala süväin 'sisemus; täidis; süda; kõht'
lüüdi šüdäin 'sisemus, sisu; kõige puhtam, ropsitud lina; piruka täidis'
vepsa südam 'sisemus; sisikond; süda'
saami čađa 'läbi, kaudu; läbinisti'
ersa śeďej 'süda'
mokša śeďi 'süda'
mari šüm 'süda; meel'
udmurdi śulem 'süda; sisim, põhiline; lülipuit'
komi śe̮le̮m 'süda'
handi sä̆m 'süda'
mansi sim 'süda'
ungari szív 'süda'
neenetsi śejᵊ 'süda'
eenetsi sεj 'süda'
nganassaani sǝǝ 'süda'
sölkupi sīćǝ 'süda'
kamassi 'süda'
matori keje 'süda'
Uurali tüvi. Vt ka süüme.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur