[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kipakas1 : kipaka : kipakat 'ebakindel, kergesti ümberminev; viltu, kaldu seisev'
? ← saksa kippen 'kallutama, ümber lükkama'
? ← rootsi kippa 'loksuma (nt liiga suure kinga kohta); (kingi) viltu v ära tallama; kõikuma, ümber v kummuli minema'; van 'kiiresti tõmbama, rebima'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Laenamist toetab vanemast murdekeelest registreeritud samatüveline tegusõna kippama 'kõikuma, vankuma; ümber lükkama'.

lükkama : lükata : lükkan 'tõugete v pideva surumisega liikuma panema v liikumas hoidma'
● liivi likkõ, lükkõ 'tõugata, lükata'
vadja lütšätä 'lükkida, läbi v sisse ajada, pista'
soome lykätä 'lükata'
isuri lükkiä 'lükata'
Aunuse karjala ľükätä 'visata, heita; maha jätta; pealt heita, seljast, jalast visata'
lüüdi lükäittä 'heita; lükata'
vepsa ľüke͔ita 'visata, heita; lükata; kõrvale panna'
handi ḷŭkemə- 'lükkama (nt paati vette)'
idamansi lǟk_o- sõnaühendis jiw lǟk_oəm 'laon puid riita'
ungari lök 'lükkama, tõukama'; mrd 'purustama'
Soome-ugri tüvi.

pressima : pressida : pressin 'tugevasti suruma, vajutama, lükkama, litsuma; (end) pingutama, midagi pingutades tegema; pealekäivalt nõudma, survet avaldades v vägisi, vastupanu kohates midagi tegema'
○ ressima
← saksa pressen 'pressima, suruma'
← baltisaksa pressen 'triikima'

roopima : roopida : roobin 'roobiga segama v kokku lükkama'; mrd 'kokku kraapima'
◊ roobitsema, roop1
● soome ruopia 'kraapida, kaapida'
karjala ruopie 'kraapida, kaapida'
lüüdi ruobe͔lzuda 'kriimustuda, katki minna'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

rükkima : rükkida : rükin mrd 'pingutusega tõstma v lükkama, vinnama, midagi rasket vedama v tassima; rügama'
← alamsaksa rucken 'nihkuma, paigast liikuma; (kiiresti) paigast liigutama, tõmbama, kiskuma'
← saksa rücken 'nihutama, paigast liigutama; nihkuma, paigast liikuma'

rüsima : rüsida : rüsin 'trügima, tõuklema, tunglema; tõukama, lükkama; räsima, sasima'
● soome rysy 'käsikähmlus, kaklus'; mrd rysytä 'riielda, kisada; raksuda, paukuda, koliseda'
Aunuse karjala rüzü 'käsikähmlus, kaklus', rüzistä 'krigiseda, ragiseda, pragiseda; aeglaselt, vaevaliselt liikuda'
? saami rassat 'askeldada; tegutseda, talitada, toimida'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Esitatud saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud, selle asemel võib saami vaste olla saami rahčat 'rügada, rassida'. Vt ka rüsi.

siiberdama : siiberdada : siiberdan kõnek 'tantsima; ringi hulkuma'
← saksa Schieber 'tantsu one-step saksapärane variant'
Esimese maailmasõja järel oli moes džässmuusika saatel tantsimine, neid tantse nimetati saksa keeles Schiebertänze „lükketantsud”, saksa schieben 'lükkama'. Aja jooksul on eesti sõna kasutusväli avardunud ja sõna märgib sihitut liikumist. Varem on saksa sõna laenatud teises tähenduses, siiber.

suskama : susata : suskan 'torkama, pistma'
○ lõunaeesti tsuskma
● liivi šoškõ, tšoškõ 'kepiga, ridvaga lükata, torkida'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas susima. Lähedase eesvokaalse tüve vasted on lõunaeesti (t)süskmä 'suskima', liivi siskõ 'torgata, pista', soome sysätä 'tõugata, lükata', isuri süssiiä 'tõugata, lükata', saami saskat 'sügada, nõtkutada; paarituda (isase põhjapõdra kohta); sugulises vahekorras olla', mari šüškaš 'toppima, täitma; lükkama, pistma; laadima; kirnuma'.

talutama : talutada : talutan 'saates, ise kaasas käies kedagi kõnnitama, käia aitama v laskma; (käies) midagi enda kõrval lükkama v viima' taluma

tonksama : tonksata : tonksan 'toksama, müksama, kergelt lööma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades toksima, tonkama, tönkama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi dånks 'lükkama, tõukama, müksama'.

toppima : toppida : topin 'midagi v kedagi kuhugi kitsasse kohta suruma, lükkama, asetama vms; (kiirustades v hooletult) midagi kuhugi panema; (kiiruga, vargsi, vägisi) andma; peale pressima, pakkuma, sokutama'
← alamsaksa stoppen 'täis v kinni toppima, sulgema; peatama, kinni pidama, takistama'
Sama alamsaksa tüvi võib mõnevõrra hiljem olla laenatud teises tähenduses, toppama. Tõenäoliselt on alamsaksa keelest laenatud ka samatüveline nimisõna, topp1.

triikima : triikida : triigin 'tekstiilesemeid sileda kuumutatava tallaga käsi-tööriistaga siluma ja pressima; tasaseks siluma, tasaseks lükkama; hõõruma, masseerima, mudima'
○ riikima
← alamsaksa striken 'otse liikuma; lööma; siledaks tegema, triikima; teritama'
Alamsaksa keelest on laenatud teinegi samatüveline sõna, triiki.

triivima2 : triivida : triivin 'tihtima'
○ riivima
← rootsi driva 'ajama; triivima, tihtima, pragusid kinni toppima'
← alamsaksa driven 'ajuma, triivima; ajama; (karja) pidama; tegelema; tõukama, lükkama, lööma'
Mõnevõrra varem on alamsaksa sõna laenatud teistes tähendustes, triivima1. Keskalamsaksa keelest ei ole tähendust 'tõukama, lükkama, lööma' registreeritud, seega siinses tähenduses keskalamsaksa laenudest hilisem laen.

tõukama : tõugata : tõukan 'löögiga v pideva surumisega kuhugi v mingis suunas liikuma panema v liikumas hoidma, (järsult, hooga) lükkama; mingisse olukorda sattumist põhjustama, midagi tegema ajama, ajendama'; van 'peeneks, puruks tampima v suruma'
○ lõunaeesti toukama, kirderanniku toukama
● ? liivi tõvk 'tõugata, tampida'
vadja tõukata 'tõugata, lükata; torgata, (kuhugi) pista'
soome mrd toukata 'kiskuda, katkuda, napsida; tõugata, lükata; torgata, pista'
isuri tougada 'tõugata, lükata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome töykätä 'müksata, tonksata, tõugata' ja Aunuse karjala töükätä 'müksata, tonksata, tõugata; pista, torgata'.