[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lükkama : lükata : lükkan 'tõugete v pideva surumisega liikuma panema v liikumas hoidma'
● liivi likkõ, lükkõ 'tõugata, lükata'
vadja lütšätä 'lükkida, läbi v sisse ajada, pista'
soome lykätä 'lükata'
isuri lükkiä 'lükata'
Aunuse karjala ľükätä 'visata, heita; maha jätta; pealt heita, seljast, jalast visata'
lüüdi lükäittä 'heita; lükata'
vepsa ľüke͔ita 'visata, heita; lükata; kõrvale panna'
handi ḷŭkemə- 'lükkama (nt paati vette)'
idamansi lǟk_o- sõnaühendis jiw lǟk_oəm 'laon puid riita'
ungari lök 'lükkama, tõukama'; mrd 'purustama'
Soome-ugri tüvi.

pistma : pista : pistan '(teravaotsalise esemega) torkama; suruma, toppima; asetama'
◊ püsti
● liivi pistõ, püstõ 'pista, panna'
vadja pissää 'pista, panna; torgata; (kodulooma) tappa'
soome pistää 'pista, torgata; panna'
isuri pistää 'pista, torgata; panna'
Aunuse karjala püstiä 'pista, torgata; ahinguga kala püüda; panna'
lüüdi püštädä 'pista, torgata'
vepsa pištta 'lükata, pista; püsti panna'
saami bastit 'suuta, võimeline olla'
mari pǝ̑štaš 'panema, pistma; määrama'
Läänemeresoome-mari tuletis samast tüvest, mis on sõnas püsima. püsti on läänemeresoome tuletis. püstitama on keeleuuenduse ajal soome keelest laenatud, ← soome pystyttää 'püsti panna; ehitada, rajada'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi piste 'sirge; pikk ja sihvakas' (← püsti).

puskama : pusata : puskan '(sarvedega) torkama v tõukama'
◊ puselema, pusu-
● liivi puslõ 'pea v sarvedega pusata'
vadja pusata, puskõa 'puskida'
soome puskea 'tõugata, pusata, lükata'
isuri puskia 'tõugata, pusata; hammustada (sääse kohta)'
Aunuse karjala puskie 'puskida; vajutada, peale suruda'
lüüdi puskeda 'tõugata, pusata'
vepsa puskta 'puskida; torgata; tappa'
Lule saami påskåti- 'torgata, pista, surnuks pussitada'
mari püškə̑laš '(haak- v nööpnõelaga) kinnitama; pistma, torkama, hammustama'
handi poχəl- 'pistma, torkama; tõukama, puskama'
mansi puwt- 'pistma, torkama; tõukama, puskama'
Soome-ugri tüvi.

suskama : susata : suskan 'torkama, pistma'
○ lõunaeesti tsuskma
● liivi šoškõ, tšoškõ 'kepiga, ridvaga lükata, torkida'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas susima. Lähedase eesvokaalse tüve vasted on lõunaeesti (t)süskmä 'suskima', liivi siskõ 'torgata, pista', soome sysätä 'tõugata, lükata', isuri süssiiä 'tõugata, lükata', saami saskat 'sügada, nõtkutada; paarituda (isase põhjapõdra kohta); sugulises vahekorras olla', mari šüškaš 'toppima, täitma; lükkama, pistma; laadima; kirnuma'.

süttima : süttida : süttin ~ sütin 'põlema minema, tuld võtma; valgustama hakkama'
○ lõunaeesti süttümä, kirderanniku süttümä
◊ süütama
● vadja süttüä 'süttida; puhkeda, paisuda'
soome syttyä 'süttida; puhkeda', mrd syteä 'lüüa, taguda, raiuda'
isuri süttüä 'süttida; tõusta (tormi kohta)'
Aunuse karjala süttüö 'süttida; puhkeda'
lüüdi šüďidä 'tõugata, lükata, torgata'
vepsa süttuda 'süttida', süťta 'torgata, pista, toppida'
On arvatud, et vana laen, ← algiraani *tseuče-, mille vaste on nt osseedi sūʒyn 'põletama, süütama, põlema'. Teisalt võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, jäljendab ränikiviga tulelöömise heli. Sõnas süütama on t vaste vokaalide vahelt kadunud.

tungima : tungida : tungin 'vastupanu, takistust ületades kuhugi v millessegi minema v end pressima; pürgima, pressima; kuskile levima, kuskil võimust võtma; (uurides) millessegi süvenema, midagi avastama; (asendi kohta:) ulatuma'
● vadja tungõta '(vahele) tungida, tükkida; toppida'
soome tunkea 'toppida; (kõrvale) tõrjuda, eest ära lükata; tungida, tükkida'
isuri tunkissa 'tungida, tükkida'
Aunuse karjala tungie 'lükata, tõugata; (sisse) pista, torgata; täis toppida, täis ajada; trügida, tungelda'
lüüdi tungeda 'lükata, tõugata; toppida'
vepsa tunkta 'lükata, tõugata; toppida'
Läänemeresoome tüvi, on arvatud, et häälikuliselt ajendatud. On ka oletatud, et tüve kaugemate sugulaskeelte vasted on kas ersa toŋgoms 'pistma, (sisse) torkama, toppima; (jalatseid, sokke, sukki) jalga panema', mokša toŋgəms 'pistma, (sisse) torkama, toppima', ungari dug 'pistma, torkama, panema; peitma' või saami coggat 'panna, pista; täis toppida, tuupida; selga panna (riideid)'. Eesti keelest on laenatud läti mrd tunga 'rüsi(jää)' (← tung). Vt ka tungraud.

turgatama : turgatada : turgatan 'äkki meenuma; millegi peale tulema, pähe tulema'
● ? soome turkata 'tõugata, lükata, torgata'
Võib olla sama häälikuliselt ajendatud tüvi mis sõnas turgutama. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome tyrkätä 'müksata, tõugata, lükata; pista, panna' ja karjala türkütteä 'noaga siluda; tuksuda, tuigata'. Teisalt võib olla torkama tüve reeglipäratu variant.

tõukama : tõugata : tõukan 'löögiga v pideva surumisega kuhugi v mingis suunas liikuma panema v liikumas hoidma, (järsult, hooga) lükkama; mingisse olukorda sattumist põhjustama, midagi tegema ajama, ajendama'; van 'peeneks, puruks tampima v suruma'
○ lõunaeesti toukama, kirderanniku toukama
● ? liivi tõvk 'tõugata, tampida'
vadja tõukata 'tõugata, lükata; torgata, (kuhugi) pista'
soome mrd toukata 'kiskuda, katkuda, napsida; tõugata, lükata; torgata, pista'
isuri tougada 'tõugata, lükata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome töykätä 'müksata, tonksata, tõugata' ja Aunuse karjala töükätä 'müksata, tonksata, tõugata; pista, torgata'.