[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hetk : hetke : hetke 'lühike ajalõik, silmapilk, viiv'
← soome hetki 'hetk, moment, viiv; silmapilk'; van 'tund'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

julk : julga : julka 'lühike pikergune tükk mingit ainet, junn'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi iulk '(halvustavalt) pere noorim laps'.

jumikas : jumika : jumikat 'jäme asi; sitkevarreline lillade korvõisikutega rohttaim (Centaurea scabiosa)'
◊ jumitu
● ? soome jumi 'toonesepp'; van 'inimesi ründav kuri vaim'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt jump. Murretes esineb ka tuletusliiteta sõna jumm 'lühike ümar ja jäme asi', millest liitega -tu on moodustatud jumitu. Vt ka jõmm.

juss1 : jussi : jussi 'miski väike ja lühike'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedased tüved on nt jõss ja jäss. Võib ka olla sama tüvi mis juss-2.

kantsik : kantsiku : kantsikut 'lühike naharibadest punutud piits'
○ kantsikas, kansik, kandsak
← vene mrd kančúk, kánčik 'kantsik, nuut'

kapukas : kapuka : kapukat 'sokk, poolsukk, lühikese säärega jalakate, mida kanti koos sääristega'; mrd 'karvased jalad (hobusel, kanal)'
○ kapak, kapatsi, kaps, kapus, kaput
◊ kapetas
← vene kopýto 'kabi; sõrg'
On oletatud, et vene kopýto on varem tähendanud ka 'sukk' (vrd vanavene kopytĭce '(pool)sukk'), kuigi seda tähendust tänapäeva keelest ei ole registreeritud. Eesti keelest on laenatud soome mrd kapukka, kapukas 'lühike sukk' ja võib-olla ka vadja kaputta 'sokk; sukk', kaputti 'suss; kapukas'.

klomp : klombi : klompi 'pehmest v püdelast ainest tihenenud vormitu tükk, kämp, tomp'; mrd 'lühike ja jäme puutükk; puuking; jalatsi puukonts'
○ lomp
← eestirootsi klomp 'kamakas, tomp; ront, lühike puunott; lihtne puuking'

lipp2 : lipu : lippu 'sümboliks olev, kindla kuju, pikkuse ja laiuse suhte, värvide ning kujunditega riidelaid; riidelaid tähisena v sümboliseerimisvahendina'
● liivi lip 'tuulelipp', ļip 'lamba saba; suka, soki kand'
vadja lippu 'lipp; tuulelipp'
soome lippu 'vimpel, viir; tuulelipp; pilet, pääse'
Aunuse karjala lippu 'sedel, kiri; kviitung'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lappama. Eesti või liivi keelest on laenatud läti ļipa 'lühike saba'. Vt ka kadalipp, lupakas.

lühike : lühikese : lühikest 'suhteliselt väikese pikkuse, ulatuse v kestusega'
● liivi līt 'lühike'
vadja lühüd 'lühike'
soome lyhyt 'lühike'
isuri lühüd 'lühike'
Aunuse karjala ľühüt 'lühike'
lüüdi lühüd 'lühike'
vepsa ľühud 'lühike'
Läänemeresoome tüvi.

lüsi : löe : lütt 'vikati vars'
● vadja lüsi 'vikati vars'
soome mrd nysi, lysi 'vikati vars; käepide'
isuri lüsi 'vikati vars'
karjala lüsi 'lühikese varrega vikat; lühike vikativars'
saami nađđa 'käepide, pea, vars'
ersa ńeď 'vars, sang, käepide'
mokša ńeď 'vars, sang, käepide'
handi nä̆l 'vars, sang, käepide'
mansi nal 'vars, sang, käepide'
ungari nyél 'vars, käepide, pära'
neenetsi ńir 'noa pea'
eenetsi ńir 'noa pea'
nganassaani ńir '(nt kirve) vars, (noa) pea'
sölkupi nir '(nt kirve) vars, (noa) pea'
kamassi ńirže '(nt kirve) vars, (noa) pea'
Uurali tüvi.

masajas : masaja : masajat 'lühijalgne, lühike ja töntsakas; madal ja nagu laiaks vajunud'
Tõenäoliselt sama tüve variant mis sõnas matsakas.

mold : molli : moldi '(lühike) küna'
○ moll
← alamsaksa molde, molle 'küna, mold, pikergune puunõu'
Eesti keelest on laenatud soome mrd molti 'puust soola purustamise nõu, kala rookimise nõu, küna', vadja molti 'pohemold' ja eestirootsi måld 'väike küna, puuküna sigade söötmiseks'.

mõõtma : mõõta : mõõdan 'ühe suuruse suhet teise, ühikuks võetud suurusesse määrama; teatud määra järgi andma v jagama; arvustavalt, hindavalt silmitsema'
● vadja mõõttaa 'mõõta'
Tõenäoliselt tuletis sõnast mõõt. On peetud eraldi germaani laenuks, kuid häälikuliselt sobivat vana germaani tegusõna ei ole teada, germaani tegusõnas on lühike vokaal: alggermaani *metan-. See tegusõnatüvi on laenatud sõnas mõtlema. On peetud ka nooremaks, alamsaksa laenuks, ← alamsaksa meten 'mõõtma'.

mügar : mügara : mügarat 'kühmuke v ümarjas moodustis'
● liivi migām, mügām 'sõnniku-, porihunnik'
soome mykky, mykkyrä 'komps, pamp; pundar', mykyrä 'linakimp; kühm, pamp; väike ümar inimene'
Aunuse karjala mügüri 'ümar; eenduv, väljaulatuva osaga', mükküri 'lühike vilgas inimene'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt müks.

müts2 : mütsu : mütsu 'vastu suhteliselt pehmet pinda kukkumisest, põrkamisest v löömisest tekkiv lühike kõlatu müra'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mats2, mätsima, mütt.

nosu : nosu : nosu 'lühike tömp ese (piip, nina); tossike, nohik'
◊ nosutama
● soome van srmt noso 'piibunosu, -tobi'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Mõjutada on võinud vene nos 'nina'. Lähedane tüvi on nt nösu.

nuga : noa : nuga 'terariist käsitsi lõikamiseks; tööriista vms lõikav osa'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Teistes läänemeresoome keeltes esineb lähedane eesvokaalne tüvi, mille vasted on soome mrd nykä 'väike kulunud nuga', Aunuse karjala ńügä 'lühike nüri, tömp ese; nöbi, nosu, konts' ja vepsa ńüga 'vana kulunud nuga'. Eesti keelest on laenatud vadja nuka 'noake [?]' ja isuri nuga 'nuga'.

nõrk : nõrga : nõrka 'mitte tugev, kindel v vastupidav; (intensiivsuselt, võimsuselt) vähene; kehv, ebarahuldav, küündimatu'; mrd 'vedel; vedelik, leem'
○ kirderanniku nork(ka)
● liivi nȭrka 'nõrk, jõuetu'
vadja nõrkk 'sünge, tusane, nukker [?]'
soome mrd nerko, nerkko 'väike, nõrk'
? ersa nuŕka 'lühike'
? komi van srmt ńurk 'kõhn'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi.

nöbi : nöbi : nöbi 'väike ja lühike, töbi'
● ? soome van srmt nöperö 'piibunosu, tobi', nyperö 'miski lühike, tömp'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedased tüved on nt töbi ja nöps.

nösu : nösu : nösu 'lühike ja tömp, nosu'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt nosu.

nüsima : nüsida : nüsin '(nüri vahendiga) vaevaliselt lõikama'
● ? liivi nu’žžõ 'kokku tõmmata', nužā 'midagi kokkutõmmatut'
soome nysä '(piibu)tobi, -nosu; jupp'; van srmt 'kühm, muhk', mrd nysiä 'nüsida'
Aunuse karjala ńüččü 'jupp, tükk, ots; könt', ńüdžä 'lühike, kulunud nuga'
lüüdi ńüťš́ 'tüvi, juur, könt'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades näsima ja nosima.

pala : pala : pala 'korraga hammustatav v suhu võetav tükk, suutäis; lühike teos, selle osa; (väike) tükk v osa'
● liivi palā 'lõik, tükk, osa'
vadja pala 'tükk'
soome pala 'tükk; suutäis'
isuri pala 'tükk'
Aunuse karjala pala 'lõik, tükk'
lüüdi pala 'tükk'
vepsa pala 'tükk'
saami van buola 'tükk'
ersa pal 'leiva-, lihatükk'
mokša pal 'liha'
? mari pultə̑š 'tükk, jupp'
? komi palak 'kiht; tükk'
handi pul 'tükk, suutäis'
mansi pūl 'tükk, suutäis'
ungari falat 'tükk, suutäis'
neenetsi paľe- 'sööma, neelama'
sölkupi poli̮- 'neelama'
Uurali tüvi. On arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas põlema.

pamp : pambu : pampu 'mingisse kattesse seotud ebamäärase kujuga pakk hrl pehmeid esemeid, komps'
● ? liivi pāmpa 'pats, palmik'
soome pamppu 'midagi ümarat (lühike täidlane inimene, kartuli vili vms); hundinuia tõlvik; äss, tuus, boss'
isuri pamppu 'lume- v savipall'
karjala pamppu 'väike ümar laps'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Soome vastet on võinud mõjutada rootsi pamp 'paks inimene; boss'. Vt ka mampel, pampel.

pihik : pihiku : pihikut 'pluusi v kleidi peal kantav lühike, vööni ulatuv varrukateta taljes jakike; pihaosa kattev alusrõivas (naistel, lastel)' piht1

pung1 : punga : punga 'kõrgemate taimede võsu alge; vegetatiivselt paljuneva organismi kehal uueks isendiks arenev väljasopistis'
● liivi būnga 'mugul, väike väljaulatuv osa; turse'
soome mrd punkea 'ümar, lopsakas, paks'
karjala punka 'kõveraks paindunud'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib ka olla vanem, soome-ugri tüvi, mille vasted on saami boggi 'paks (lühike) inimene', buggi 'kühm, küür; küürakas', ersa pokoľ 'klomp; klimp; tükike', mokša pokǝľ 'klomp; klimp; tükike', komi bugi̮ľ 'küür; pallitaoline moodustis', mansi pɔ̅χləp 'nööp, nupp', handi pŏŋkəḷ 'puupahk; oksa v tohu kühm (puul)', ungari bog 'sõlm; pahk'.

põgus : põgusa : põgusat 'kiiresti toimuv, mööduv v kaduv, lühiajaline; lühike ja üksikasjadesse mitte süüviv, mitte põhjalik; vähe märgatav v tajutav, kerge' pagema

põlv : põlve : põlve 'reie ja sääre ühenduskoht, eriti selle eenduv osa; millegi käänukoht; ühe esivanema järglaste sama astme kogumik, generatsioon; elujärg, elamine-olemine, elutingimused, olukord'
○ kirderanniku polv
◊ põli
● liivi pūola 'põlv'
vadja põlvi 'põlv; põlvkond; elujärg; (jõe)käär'
soome polvi 'põlv; põlvkond; käänak'
isuri polvi 'põlv; põlvkond; käänak'
Aunuse karjala polvi 'põlv; põlvkond'
lüüdi poľv(i) 'põlv; kurv, looge; vikati lühike kõver vars'
vepsa poľv 'põlv; põlvkond'
saami buolva 'põlvkond; põlv'
ersa puľaza, pumaža 'põlv (kehaosa)'
mokša pǝlmanǯa 'põlv (kehaosa)'
mari pul- sõnas pulβuj 'põlv (kehaosa)'
neenetsi púliᵊ 'põlv (kehaosa)'
eenetsi fuase, fosē 'põlv (kehaosa)'
nganassaani fuegai 'põlv (kehaosa)'
sölkupi pūle 'põlv (kehaosa)'
matori hua 'põlv (kehaosa)'
Uurali tüvi. põli on tüve rööpvariant, kus v on i eest kadunud. Vt ka põll.

ripse : ripsme : ripset 'lühike jäme karv silmalau serval; rakust väljasopistuv peenike moodustis; selline moodustis taimedel; (kaera)pööris'
● liivi rips 'silmaripse'
vadja ripsi 'silmaripse; (kaera)pööris; (marja)kobar; (õie)pööris, pöörisõisik; (käe)laba, kämmal; ranne'
soome ripsi 'silmaripse; sõkal', ripsu 'narmas'; mrd 'räbal, kalts; raas, kübe'
isuri ripsu 'silmaripse; silmalaug; (kaera)sõkal; (marja)kobar'
Aunuse karjala ripsi 'silmaripse'; ripši '(kaera)pööris, -sõkal; (marja)kobar'; ripsu 'tups, narmas; (kaera)pööris, -sõkal; (marja)kobar'
lüüdi ripš(i) 'silmaripse; (kaera)sõkal; narmas'
vepsa ŕips 'silmaripse; (mitm) silmalaud'
saami raksa 'mähe; hällis allapanuks kasutatav sammal'
Läänemeresoome-saami tüvi. On arvatud, et häälikuliselt ajendatud.

ront : rondi : ronti '(puu)nott, tomp, (pehkinud) puujuurikas v -tüügas; vana, kehv olend v asi, kronu'
● ? soome mrd rontti 'suur puutüvi; jämeda otsaga palk', trontti 'tüügas, tüveots', rontto van srmt 'raiutud okslik puulatv'; mrd '(maas lamav, kõdunev) puutüvi'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Soome vastet on mõjutanud soomerootsi trunt 'lühike ja paks ese; kohmard, käpard', võib olla ka sellest laenatud.

rätsep : rätsepa : rätsepat 'meeste ja naiste pealis- ja ülerõivaid valmistav oskustööline'
← rootsi skräddare 'rätsep'
Laenu muganemisel on laenuallika lõpuosa asendunud teiste oskustööliste nimetustes esineva tüvega sepp. Laenuallika esisilbi lühike hääldus ei ole sobinud eesti liitsõnade struktuuriga, mille ühesilbiline esiosis on alati pikk (vrd nt pottsepp). Sellepärast on eesti keeles moodustatud tervikut hakatud tajuma mitte liitsõnana, vaid tavalise omastavas käändes kolmesilbilise sõnana (vrd nt õpik), käänamine on kujunenud vastavalt sellele.

saba : saba : saba 'loomade tagumine, enamasti pärakust tagapool olev kehaosa; mingi eseme, liiklusvahendi(te) vm tagaosa, päraosa'
← balti *stabara-
leedu stabaras 'kuivanud oks; (kuivanud) (juurvilja)pealne, vars, tüügas, kõrs'
läti stebere '(lehma) saba; lühikese toruga püssiloks; luuakonts; tugeva kondiga jässakas inimene; lühike ja tugev (asi)'
● liivi tabār 'saba'
soome saparo, mrd sapa '(lühike) saba, sabajupp'
isuri sapara 'sea saba'
karjala sapero, saparo 'saba'
Eesti keelest on laenatud vadja sapa 'saba'.