[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

haav : haava : haava 'naha v limaskesta ning nende aluste kudede mehaaniline vigastus'
◊ haaval
← alggermaani *χawwa-
rootsi hugg 'hoop, löök; hammustus; valuhoog, torge, piste'
saksa van Hau 'hoop, löök'
● liivi ōv 'haav; haavaarm'
vadja aava 'haav'
soome haava 'haav'; tällä haavaa 'sedakorda'
isuri haava 'haav'; haavallaa 'korraga'
karjala hoava 'haav'
Tähendusest ’löök’ on kujunenud tähendused ’haav’ ja ’kord’. Näiteid niisuguse tähendusmuutuse kohta on ka teistes keeltes, nt vene raz 'kord', razit’ 'lööma, raiuma'. Vt ka hoop.

hakkama : hakata : hakkan 'mingi tegevuse juurde asuma, alustama'
● liivi akkõ 'püüda, haarata'
vadja hakata 'raiuda, lõhkuda; peksta'
soome hakata 'lüüa, peksta, taguda; toksida; raiuda; hakkida'
Aunuse karjala hakata 'raiuda; koputada, kopsida'
? ersa čakams 'taguma, koputama, kopsima', čukams 'raiuma; koputama, kopsima'
? mokša čakams 'taguma, koputama, kopsima'
? udmurdi šukki̮ni̮ 'lööma'
? komi čukni̮ 'sattuma; sobima'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Vadja vaste on ilmselt soome laen. Eesti tüve on peetud ka balti laenuks, ← tüvi, mille vasted on leedu šokti 'hüppama; tantsima'; mrd 'algama, alustama' ja läti sākt 'algama, alustama' (samast balti tüvest võib olla laenatud ka nakkama). Läänemeresoome tüve või ainult soome, karjala ja vadja vastet on peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *χakkōjan-, mille vasted on alamsaksa hacken 'lõhkuma, raiuma', vanainglise haccian 'lõhkuma, raiuma'. Vt ka agar ja agu.

hutjama : hudjata : hutjan 'hudjaga lööma, vemmeldama, peksma' hudi

kapsama : kapsata : kapsan 'kergelt, kärmesti hüppama; kergelt lööma'
◊ kaps
● soome kapsaa 'kõpsuda, klõbiseda, plagiseda'
Aunuse karjala kapsua 'koputada, kõpsutada; kelkida'
vepsa kapsahtada 'midagi järsku, kiiresti teha'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kappama.

kiiam : kiiami : kiiamit mrd 'rahutu, püsimatu inimene'
● soome kiitää 'kihutada, söösta'
karjala kiiteä 'lennata, paiskuda'
Läänemeresoome tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Murretes on tuntud ka samatüveline tegusõna kiiama 'hullama, mürama; ringi jooksma; järsku viskama, lööma'.

klahv1 : klahvi : klahvi kõnek 'lonks, suutäis alkoholi'
Võimalik, et sama tüvi mis murdesõnas klahv 'löök, hoop'; sel juhul häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades klähmima, lähmama, ja lahmama, samuti murdesõnas klähvima 'lööma'. On ka oletatud, et vene laen, ← vene mrd gloht 'neelatus, lonks, sõõm; (vee)mulks', kuid seda ei ole usutavaks peetud.

klanima : klanida : klanin 'nuruma, manguma; siluma; ilusaks tegema, üles lööma, mukkima'; mrd 'laimama, teotama; tühja juttu rääkima'
○ lanima, klaanima
← vene klánjat’sja 'kummardama, kummardust tegema; (kummardusega) teretama, tervitama; alandlikult paluma, end alandama'; van 'meelehead viima v tooma'
Tähendused 'siluma' ja 'ilusaks tegema, üles lööma, mukkima' on tõenäoliselt tekkinud segunemisel laanima tüvega.

kloppima : kloppida : klopin '(kergelt) taguma, korduvalt lööma; selliselt puhastama; peksma, kolkima; ägedalt, valjusti koputama; ägedalt tuksuma, pekslema'
○ loppima
← alamsaksa kloppen 'taguma, toksima; peksma; sisse lööma v taguma'
On ka oletatud, et häälikuliselt ajendatud (oma)tüvi, sel juhul sama mis klopp. Eesti keelest on laenatud vadja kloppia 'müüri laduda; lüüa' ja isuri kloppia '(kolinal) laduda (nt puid riita) [?]'. Vt ka klobima.

klõmmima : klõmmida : klõmmin 'korduvalt, tugevalt ja paugatades lööma, paiskama v tõmbama; taguma, kolkima, peksma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas plõmmima.

klähmima : klähmida : klähmin '(korduvalt) lapiti käega lööma' lähmama

koksima : koksida : koksin 'kergelt lööma, taguma, toksima'
◊ kõksima
● ? Aunuse karjala kokšata 'äkki lüüa; lohakalt, kolinal teha'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Aunuse karjala tüvi võib olla rööpselt kujunenud. Lähedane tüvi on nt sõnades poksama ja toksima.

kolkima : kolkida : kolgin 'tööriistaga taguma, lööma; peksma'
◊ kolge, kõlgas
● soome kolkata 'lüüa (uimaseks, maha); kolksuda'
Aunuse karjala kolkua 'koputada'
lüüdi kolkettada 'koliseda'
saami goalkit 'koliseda, kiliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Sama tüvi võib olla sõnas kolama. Lähedane tüvi on nt sõnas kolksuma.

koputama : koputada : koputan 'korduvalt kergelt lööma kõva esemega vastu kõva pinda'
◊ kopitsema, koppima
● soome koputtaa, kopata 'koputada, kopsida'
isuri kobuttaa 'koputada, kopsida'
Aunuse karjala kobavuttoa 'koputada, kopsida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades kobama ja/või kobisema ja/või kõpp. Lähedane tüvi on nt sõnas kopsima. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ungari kopog 'koputama'.

kõksima : kõksida : kõksin 'korduvalt kergelt lööma, koksima, toksima' koksima

kähku 'kiiresti, ruttu'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tüve algsem tähendus on säilinud vanemast murdekeelest registreeritud sõnas kähkama 'lööma', samuti murdesõnas kähkam 'hoop, löök'. Lähedane tüvi on nt sõnas kähmima.

lahmama : lahmata : lahman 'lööma, äigama; jämedalt midagi järsku ütlema'
● vadja lahmia '(süüa) lahmida, vohmida, vitsutada'
soome lahmata 'tallata, segi ajada (põldu, heina, marjamaad); valivalt süüa; ahnitseda; laristada'
karjala lahmata 'ahmida, kugistada; tallata, segi ajada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades ahm, lohmima, lähmama, kahmama, rahmama, sahmama, lahvama. Vt ka klahv1.

lajatama : lajatada : lajatan 'korraks lühidalt valjusti kõlama; lööma, virutama'
● vadja plajauttaa, plajahtuttaa 'laksatada, lajatada'
isuri plajahuttaa 'lajatada'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lakatama ja soome läjähtää 'lajatada, plartsatada'.

laks : laksu : laksu 'heledalt kõlav löök'
◊ plaks
● liivi laks 'kõrvakiil'
vadja plaksu 'plaks, laks'
soome van srmt laksahtaa 'kiiresti matsutavat häält teha'
isuri plaksudella 'plaksutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laps2, latsuma, loksuma, luksuma, lõks, naksama, pliks, lakatama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi bḷåks 'lööma, peksma; plaksuma, paugutama; löök, plaks'.

leidma : leida : leian 'otsides v juhuslikult märkama v kätte saama; mingit asjaolu, olukorda v seisundit märkama, nägema; arvama, arvamusele jõudma; (osaks) saama, pälvima, midagi saavutama'
○ lõunaeesti löüdmä, kirderanniku löüdama, löüdämä
← alggermaani *χleutan
vanaislandi hljóta 'saama, saavutama, leidma'
vanarootsi liuta 'saama, saavutama, leidma'
● liivi lieudõ 'leida'
vadja leütää 'leida'
soome löytää 'leida'
isuri löütää 'leida'
Aunuse karjala ľöüdiä 'leida'
lüüdi ľöuttä 'leida'
vepsa ľüuta 'leida'
On ka arvatud, et tuletis lööma tüvest.

lohmima : lohmida : lohmin 'korduvalt (huupi, umbropsu) lööma, peksma, kolkima; (midagi teha) lõhkuma, uhtma, vehkima'
◊ klohmima, lohmakas
● vadja lohmia 'peksta; (süüa) ahmida'
soome lohmia 'kirvega lüüa, tükeldada, hooletult teha; raisata, ahmida'
isuri lohmada 'lüüa, raiuda'
Aunuse karjala lohmata 'lüüa; kõlatada, kärgatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lahmama, lähmama, rohmakas, vohmima, lohva, lohakas.

lopsima : lopsida : lopsin 'korduvalt lööma, viskama'
◊ klopsima, klõpsuma
● liivi lops 'kõrvakiil'
vadja lopsia 'lüüa, peksta, kõrvakiile jagada', klopsahtaa 'kolksatada, klopsatada'
soome lopsia 'lobiseda; süüa, naksata; lüüa, peksta'
isuri klopsahtaa 'kolksatada, klopsatada'
karjala lopsoa 'loksuda, plõksuda; lirtsuda, p(l)atsuda'
vepsa lopsahtada 'plartsatada, potsatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lupsama, kopsima, popsima, ropsima, vops, loppis, loppuma. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hlåps 'hoop, löök' (← lops).

lähmama : lähmata : lähman 'lööma, äigama, virutama; jämedalt, hrl pahameelega midagi järsku ütlema'
◊ klähmima
● soome mrd lähmiä 'käperdada, näperdada; mäkerdada, plätserdada', klähmiä 'käperdada, näperdada; mäkerdada, plätserdada'
Aunuse karjala lähmeä 'kohmakalt ja raskelt liikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lahmama, lohmima, kähmima, sähmama. Vt ka klahv1.

lätsima : lätsida : lätsin 'millegi pehme (ja märja) kukkumise v (sellega) löömise heli saatel korduvalt lööma, paiskama v kukkuma; selliselt käima'
◊ plätsima
● soome lätsähtää, lässähtää 'potsatada, matsatada; sisse vajuda'
isuri lätsü liitsõnas lätsühattu 'vana läikivanokaline soni'
Aunuse karjala ľädžöttiä 'muljuda, mudida, peeneks tampida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades latsuma, litsuma, lotsis, lutsima, mätsima, nätsuma, lätu.

lööbima : lööbida : lööbin 'haiguse puhul nahale tekkivate tähnide, laikude, villikestena ilmuma, välja lööma' lööma

lööma : lüüa : löön 'hoopi v hoope andma; hoobiga heli tekitama; hooga liikudes paiskuma; energiliselt midagi tegema; (järsku) hakkama; järsku muutuma'
◊ lööbima, lööve
● liivi lüöb (oleviku ains 3P) 'lööb'
vadja lüvvä 'lüüa, peksta; lasta'
soome lyödä 'lüüa, peksta'
isuri löövvä 'lüüa; niita'
Aunuse karjala ľüvvä 'lüüa, taguda, peksta'
lüüdi lüödä 'lüüa'
vepsa ľöda 'lüüa, peksta; saviahju laduda; vikatit pinnida'
mari lüjaš 'laskma, tulistama'
komi li̮jni̮ 'laskma; heitma'
mansi laj-, liγ- 'heitma, viskama; paiskama'
ungari lő 'laskma, tulistama'; mrd 'lööma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka leidma.

lööve : lööbe : löövet 'haiguse puhul nahale tekkivad tähnid, laigud, villikesed vms' lööma

muhe : muheda : muhedat 'kobe, kohev, taimekasvule soodus'
● soome muhea 'kohev; urbne; mure', mrd muha 'peeneks muutunud aine (muld vms)'
karjala muhakka 'kohev', muherrus 'püree'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *mūχa-z, mille vasted on vanaislandi mór 'nõmm, kõnnumaa', vanarootsi mōr '(liiva)nõmm', rootsi mo 'liiv', või ← alggermaani *musa-, *musan-, mille vasted on vanaislandi mosi 'sammal, raba, soo', vanarootsi mos 'sammal, raba', mosi 'raba'. On ka arvatud, et võib olla balti laen, ← tüvi, mille vaste on nt leedu mušti 'lööma, peksma'.

nali : nalja : nalja 'lõbus lugu v vemp; miski lõbus, naerma ajav'
● liivi nōļa 'nali'
vadja naľľa 'nali'
soome nalja 'nali'
isuri nalja 'nali'
? ersa nalkśems 'mängima, lõbutsema, meelt lahutama'
? mokša nalχkəms 'mängima, lõbutsema, meelt lahutama; välgatama, lööma (välgu kohta)'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi; ersa ja mokša sõnad võivad olla selle tüve vasted juhul, kui -k- on liide.

napsama : napsata : napsan 'haarama; (kergelt) lööma'
● liivi napsā 'löök, vops'
vadja napsata '(kergelt) lüüa'
soome napsaa 'naksatada, naksuda; krõbiseda, krõpsuda'
isuri napsaa '(sõrmedega) kergelt lüüa, nipsutada'
Aunuse karjala napsua 'matsuda; viliseda (löömisel); naksuda'
lüüdi ńapsahtada 'naksatada, lipsatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nipsama, näpsama, rapsima, sapsama.

nihverdama : nihverdada : nihverdan 'nihelema, sekeldama, jahmerdama; kombineerima'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Mõjutada on võinud saksa schnüffeln 'nuusutama; nuhkima, oma nina toppima', arvestades, et baltisaksa murdes võidi ü asemel hääldada i. Veidi erineva liitega murdevariant nihveldama 'kombineerima; kurameerima; peksma, lööma; nihelema' on saksa sõnale häälikuliselt veelgi lähedasem.

nipsama : nipsata : nipsan 'kergelt lööma; nipsu laskma; ninakalt ütlema; (ära) näpsama'
● soome mrd nipsiä 'lõigata (natuke); suhu napsata'
Aunuse karjala ńipsa- 'naksatada, naksuda; (tagasi) libiseda', ńipsoa- 'naksatada, naksuga sulgeda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades napsama, näpsama ja nippima. Mõjutanud võib olla saksa knipsen 'nipsutama, klõpsutama; augustama, täksima' ja rootsi knipsa 'ära näpistama'. Vt ka nips1.