[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

loppuma : loppuda : loppun '(maha) loksuma; lõdvalt ripnevana lopsuma'
loputama
● ? soome lopakka 'lumesadu, lörts; lumelobjakas; lomp'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas lobama. Lähedane tüvi on nt sõnas lopsima. Kaugemates sugulaskeeltes võib tüvi olla rööpselt tekkinud: ersa lopavťems 'niisutama, märjaks tegema; likku panema', mari lup 'niiske, rõske', komi lapi̮d 'niiske, rõske'. Vt ka lobjakas.

lorts : lortsu : lortsu 'pehme, lodev v vedel, lörts'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larts, lirtsuma, lurts, lärts, lörtsima. Eesti keelest võivad olla laenatud läti lorcis 'lörts', lorcēt 'lörtsi sadama', lorcāt 'lortsuma, lodisema'.

muda : muda : muda 'veekogu põhja peeneteraline rohkete taime- ja loomajäänustega sete; pori'
alggermaani *muđđa-, *muđđōn-
rootsi modd 'pori; lörts'
alamsaksa mudde, modde 'muda, pori'
alggermaani *muþa-
vanaislandi moð 'heinapebred; seeme, vili'
liivi mudā 'adru'
vadja muta '(soo-, turba)muda; pori; muld; turvas'
soome muta 'muda; pori, löga'
isuri muda 'muda'
Aunuse karjala muda 'muda, kõnts'
lüüdi muda 'muda (järve põhjas, rannal); muld'
vepsa muda 'muda'
saami mođđi 'muda; pori'
ersa moda 'maa'
mokša moda 'maa'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi muta, måta, moda 'muda, pori; adru, kuivanud lehed jms; lörts'.

räitsakas : räitsaka : räitsakat '(märg) lumehelves; niiske lumi, sulalumi, lörts, lobjakas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Murretes esineb ka tuletusliiteta sõna räits 'lumelörts, lobjakas'.

soider : soidra : soidrat mrd 'kinnikülmumata koht merejääs'
On arvatud, et tüve vasted võivad olla soome sohjo 'lörts, lobjakas; jääsodi, jääsupp', isuri sohma 'lörts, lobjakas; jääsodi, jääsupp'. Teisalt on oletatud, et sõnas võib olla sama tüvi mis soo.

sopp1 : sopa : soppa 'pori, muda'; mrd 'lumelörts'
liivi sopā 'lume ja vee segu; jääkoorik'
soome mrd soppa 'lobjakas, lörts (teel); pori, kõnts'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnades sobi ja/või soperdama. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi såpp liitsõnas snio-såpp 'lobjakas, lumelörts'. Vt ka soop2.

uhkama : uhata : uhkan 'üles v välja ajama; hoovama, voogama'
uhama, uhtuma1
soome uhkua 'uhata, uhkuda; tulvata'; uhku 'uhk; jää peale tõusnud vee ja lume segu'
isuri uhkua 'sügeleda'
Aunuse karjala uhku 'lörts, vesine lumi'
lüüdi uhk 'hõljejää, veesegune lumi ja jää'
vepsa uhk 'hõljejää, veesegune lumi ja jää'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnades uhke ja uhal. uhtuma on tuletis nõrgaastmelisest variandist uhama. Eesti keeles on osas vormides kokku langenud uhtma vormistikuga. Vt ka ohatama.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur