Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 4 artiklit
ige : igeme : iget 'hambakaela kattev limaskest'
● liivi i’gmõd (mitm) 'igemed'
vadja itšee 'ige; (mitm) lõpused'
soome ien 'ige'
isuri ien 'ige'
Aunuse karjala igen 'ige'
lüüdi igeń 'ige'
vepsa igin 'ige'
? udmurdi an 'lõug', piń an 'ige'
? komi an sõnaühendis piń an 'ige'
ungari íny 'ige; suulagi; maitse'
Soome-ugri tüvi. Teisalt on läänemeresoome tüve peetud indoeuroopa laenuks tüvest, mille vaste on nt vanaülemsaksa giumo 'ige'.
kenus 'uhkelt kõveras, kaardus'
← alggermaani *kenw-, *kenu-
vanaislandi kinn 'põsk, pale; paadi vöör'
saksa Kinn 'lõug; (laeva, paadi) kiilupuu esiosa'
● soome kenossa 'tahapoole kaldus v painutatud'; mrd keno 'paadi pära- või esiosa; ree kaarduv esiosa'
Kirjakeeles esineb tüvi vaid seesütlevavormilises määrsõnas. Kirderannikumurretes on registreeritud ka omadussõna kenu 'püstine, kaarjas', samuti on murretes tuntud liitsõna kenukael 'kõverkael'.
kõri : kõri : kõri 'kopsudega hingavate selgroogsete hingamistee algusosa kuni hingetoruni'
○ kirderanniku kori
● vadja kõri 'kõri, kurk'
isuri kori 'kõri, kurk'
? udmurdi gur- sõnas gur-ul 'lõug'
? komi garań 'söögitoru'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome-saami tüvi, mille vasted on soome van kero 'kurk, neel, kõri', isuri kerus liitsõnas söömäkerus 'söögitoru', Aunuse karjala kero, keroi 'kõri, kurk, neel', lüüdi ḱeroi 'söögitoru; kõri', vepsa keruz 'söögitoru' ja Lule saami karras 'hingetoru, kõri'. Need võivad olla ka sama tüve variandid.
lõug : lõua : lõuga 'näo liikuv alaosa; (hrl mitm) selgroogsete suuava piiravad teineteise vastu käivad pea osad'
← balti
leedu liauka '(kaela)nääre', paliaukis 'veiste rinnalott'
läti ļaukas (mitm) 'kaelanäärmepõletik sigadel'
● liivi lȭga 'lõug'
vadja lõuka 'lõug'
soome leuka 'lõug'
isuri leuga 'lõug; huul'
Aunuse karjala ľeugu 'lõug; irvhammas'
lüüdi ľöug 'lõug'
vepsa ľüug 'lõug'
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |