[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ere : ereda : eredat 'väga hele, silmipimestav'
◊ ergama
● ? soome hereä 'pulbitsev, pakatav, ülevoolav; rohke, rikkalik'
? Aunuse karjala herei 'lõtv, mitte prink; ergas, tundlik'
? vepsa hered 'kiire, kärme, elav'
Võib olla sama tüvi mis sõnas erk. Sõnas ergama lähtub g tõenäoliselt vanast liitest.

lahvandus : lahvanduse : lahvandust 'jääta koht jäätunud veekogul'
? ← alggermaani *lausa-z
vanaislandi lauss 'lahtine, mitte kindel, vaba, lõtv; nõrk; kerge (uni)'
vanarootsi lȫs 'lahtine, mitte kindel, vaba, lõtv'
gooti laus 'lahti, tühi'
● soome lauha 'pehme, mahe; tasane'
Aunuse karjala lauhtuo 'nõrgeneda, pehmendada, vaibuda; üle minna, järele anda (valu kohta); rahuneda'
lüüdi lauhtuda 'leppida; pehmeneda (ilma kohta)'
vepsa lauhtuda 'niiskuda; tahkuda; rahustada, vaigistada'
Germaani laen on häälikuliselt kaheldav. Sama germaani tüvi on laenatud sõnas lausa.

laug3 : lau : laugu 'väikese nurga all kallakas, libajas; vähe keerdunud; tasane, leebe, pehme'
● liivi lougõ 'aeglane; tasane'
vadja laukaa 'laug(e), vähe keerdunud (lõnga kohta)', lauku 'lauge; sirge'
soome mrd laukea 'tasane, lauskjas, madal; pehme, lõtv (lõng)'
isuri lauvvada 'lõdvemaks lasta; lõhkuda, lammutada, hävitada', lauvveda 'laguneda, katki minna'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas lauglema.

lausa 'otse, suisa, päris, täiesti; avameelselt, otsekoheselt'
← alggermaani *lausa-z
vanaislandi lauss 'lõtv, mitte tugev, vaba, lahtine'
vanarootsi lȫs 'lõtv, mitte tugev, vaba, lahtine'
gooti laus 'lahti, tühi'
● soome mrd lausas 'pehme (puu); mahe, leebe (loom, inimene, ilm)'
isuri lausa 'lõtv (lõng)'
karjala lausa 'pidev, katkematu (sadu); tasane; tõsine'
Sama germaani tüvi võib olla laenatud sõnas lahvandus. Vt ka lausk.

leebe : leebe : leebet 'malbe, pehme; mahe, õrn, kerge'
◊ leevenema
? ← alggermaani *χlēwⁱja-z, *χlēwa-z
vanaislandi hlær 'pehme, õrn, leebe (ilm, tuul)'
vanataani laa 'leige'
● liivi līebdõ 'pehme, leebe, mahe'
soome lievä 'leebe; kerge; vähene', mrd liepeä 'pehme, mahe'
isuri leepeä 'leige', leeveä 'pehme (lõng)'
Aunuse karjala lievü 'nõrk, õrn; lõtv'
lüüdi ľiev 'lõtv; nõrk, õrn'
vepsa ľeb 'pehme, lõdvalt korrutatud (lõng, nöör)'
On arvatud, et germaani laen on segunenud teise tüvega, sest germaani vastetel tähendus 'lõtv' puudub. On arvatud, et tüve vaste võib olla ka mari leβe 'leige (vesi), pehme, mahe, soe'. Tuletis leevendama võib olla soome keelest laenatud, ← soome lieventää 'leevendada; nõrgendada'.

leppima : leppida : lepin 'rahul olema; nõustuma; viha pidamast lakkama'
○ lõunaeesti leppümä
● liivi lieppõ '(ära) leppida; palgata'
vadja leppiä 'leppida', lepüttää 'rahustada, vaigistada; lepitada'
soome leppyä '(ära) leppida; järele anda', leppeä 'pehme, mahe'
isuri leppüä '(ära) leppida'
Aunuse karjala ľeppie '(saatusest) ette määrata', ľeppei 'järeleandlik, pehme'
? mokša ľäpä, ľäpǝ 'pehme'
? mäemari ləpkä, ləpkätä 'sõbralik (inimene); mahe, leebe (tuul)'
? handi lepət 'nõrk, lõtv (vibu), pehme, heatahtlik'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi.

lidrine : lidrise : lidrist mrd 'porine'
○ klidrine
← rootsi sliddrig 'lodev, lõtv, närbunud; tarretisesarnane, võdisev'; mrd 'limane, kleepuv, libe'

lodev : lodeva : lodevat 'lõtv'
◊ lodakil
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla tüve lõtv variant. Vt ka lodu1.

lohva : lohva : lohvat kõnek 'lõtv, lõdvalt ümbritsev'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lohakas, lohmima.

lotakas : lotaka : lotakat 'lõtv, mitte pingul' lott

lott : loti : lotti 'naha- v rasvavolt; vana vormitu müts'
◊ lotakas, lotendama, lotu
● vadja lottollaa, lottoza 'lontis'
soome lotto 'lõtv, rippuv', lotto-, lotta- liitsõnades lottokorva, lottakorva 'lontkõrv; peast eemale hoiduvate kõrvadega'
isuri lotta- liitsõnas lottakorva 'suurte kõrvadega, lontis kõrvadega'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lotsis, lokk2, lokuti, lätu. Vt ka lodu1, loterdama.

lõtv : lõdva : lõtva 'kehalisest pingest vaba, jõuetu, lodev; lotendama kippuv; nõrgalt ühendatud'
● soome mrd letveikkö 'soo', letvakka 'lõtv, loid, lodev', lelvä 'pehme (maa); soo'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka lodev.

nigel : nigela : nigelat 'vilets, kehv, armetu'
● vadja nikõla 'lõtv'
On arvatud, et tuletis nigisema tüvest.

rauge : rauge : rauget '(lõtvunult, väsinult) loid, roidunud, jõuetu, rammetu'
● vadja raugõta 'loiuks v lõdvaks v tühjaks jääda [?]'
soome raukea 'väsinud, roidunud, loid, jõuetu; unine, uimane; lõtv'; mrd 'väsitav, roiutav (ilma kohta); raske, raskesti liigutatav'
karjala raukie 'rammestunud, loid; unine, uimane olek'
On arvatud, et tuletis samast tüvest, mis sõnas rauk.

väli : välja : välja 'tasane metsatu maa-ala; piiridega eraldatud põllumajandusmaa osa; suurema pinna osa; pidev mateeria vorm'
◊ välistama, väljas, väljendama
● liivi vēļa 'hõre'
Salatsi liivi vel, vell 'väli, õu, hoov'; velen 'väljas'
vadja väľľä 'väli'
soome väljä 'lai, lahe; avar, ruumikas; lõtv; hõre'
isuri väljä 'lai, lahe'
Aunuse karjala väľľü 'lai, lahe; avar; lõtv; vabadus, voli'
lüüdi väľľ(ü) 'lai, lahe'
vepsa väľ 'nõrk; lai, lahe; lõtv; lahja'
Läänemeresoome tüvi. Sõna on peetud ka balti laenuks tüvest, mille vaste on leedu valia 'tahe, voli'. Vt ka väle, välk, välmima, vältama ja välu.