[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

liimeister : liimeistri : liimeistrit 'kahe käe tõmbenuga voolimiseks v puu koorimiseks'
← läti slīmests 'aamissepa, püttsepa lõikeriist'
Sõna lõpuosa -meister on kujunenud rahvaetümoloogia tulemusel. Murdevariant niimeister on laenatud alamsaksa keelest, ← alamsaksa snīdemest 'lõikeriist'. Läti sõna on samuti alamsaksa laen.

puur2 : puuri : puuri 'pööreldes edasi liikuv lõikeriist avade tegemiseks; lõikeriist koos liikumapaneva mehhanismiga'
← vene bur 'puur'
On peetud ka alamsaksa laenuks, ← alamsaksa bōr, būr 'puur'. Uut tüüpi puurimisvahend üldnimetusega puur muutus rahvapäraseks alles 19. sajandil, nii on alamsaksast laenamise võimalus küsitav.