[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hakkima : hakkida : hakin 'tükkideks, peeneks raiuma v lõikama, tükeldama'
← saksa hacken 'lõhkuma, raiuma; hakkima; kõplama; nokkima, toksima'

halg : halu : halgu 'ahju panemiseks paraja pikkusega, hrl lõhutud küttepuu'
● liivi alg 'halg'
vadja halkõa 'lõhestada, lõhki lõigata'
soome halko 'puuhalg; küttepuud'; haljeta 'lõhki minna, lõheneda, puruneda; katki minna'
isuri halgo 'halg'; halgi 'lõhki, katki'; haleda 'lõheneda, lõhki minna'
Aunuse karjala halgo 'halg'; halleta 'lõhkeda, lõhki minna; õgida'
lüüdi halg(o) 'halg'; halgeta 'lõhki minna, lõheneda'
vepsa haug 'halg'; haugeta 'lõhki minna, lõheneda'
? ersa čulgoms 'koorima; närima, näksima'
? komi šuľalni̮ 'lõhestama; laaste lõikama'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Halge, Halje 'halg'.

jagama : jagada : jagan 'osadeks tegema; midagi mitmele v paljudele andma; kellegagi midagi ühiselt kasutama'
◊ jae, jagelema, jaoks, jaotama
● liivi ja’ggõ 'jagada; jaotada; anda'
vadja jakaa 'jagada; jaotada; anda'
soome jakaa 'jagada; jaotada'
isuri jakkaa 'jagada; jaotada'
Aunuse karjala jagua 'jagada; jaotada'
lüüdi ďagada 'jagada; jaotada'
vepsa jagada 'jagada; jaotada'
saami juohkit 'jagada; jaotada'
ersa javoms 'jagama; jaotama'
mokša javəms 'jagama, lahutama; jagunema, lahku minema'
udmurdi ľuki̮ni̮ 'jagama; jaotama'
komi jukni̮ 'jagama; jaotama'
? lõunahandi jaχəl 'haru'
? idamansi jåχtit 'kukla ja kaela piir'
? neenetsi jaχa- 'nülgima; tükeldama'
? eenetsi ďoha- 'tükeldama'
? nganassaani ďegətə- 'tükeldama'
? sölkupi ćak͔ǝ- 'tükeldama'
? kamassi ťåγār- 'lõikama'
? matori čagə- 'välja lõikama'
Läänemeresoome-permi või koguni uurali tüvi.

koristama : koristada : koristan 'puhastama, kraamima; ära v kõrvale viima; valminud vilja v muid põllu- ja aiasaadusi lõikama' korjama

kärpima : kärpida : kärbin 'lühemaks lõikama, lühemaks pügama'
← alamsaksa kerven 'sisselõiget tegema; sisse taguma; lühemaks lõikama'

kärvama : kärvata : kärvan kõnek 'surema'
◊ kärbuma
← balti *skerb-
leedu skerbti 'sisse lõikama, nõrgenema'
läti skerbs 'kare, terav, karm'
● soome kärventää 'põletada, kõrvetada, kärsatada'
karjala kärventeä 'põletada, kõrvetada'

laik : laigu : laiku 'ümbrusest värvitooni vm poolest erinev väike pinnaosa'
← alggermaani *blaik(ⁱj)ōn-, *blaika-z
vanaislandi bleika, bleikja 'valge värv', bleikr 'kahvatu, kahkjas'
soomerootsi bleka 'veel kasvavale puule kirvega löödud märk'
rootsi mrd blaikå 'valge koht maas'
● ? liivi laik 'lauguga loom; lauk looma otsaesisel'
vadja laikko 'narmas'
soome laikka, laikkale 'laastust suurem puutükk; liist; suur täpp', laikku, plaikku 'täpp, tähn, plekk'
Aunuse karjala laikku 'täpp; sula koht kevadjääs'
Sama germaani tüvi võib olla laenatud sõnas lõikama. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, pleekima.

lõikama : lõigata : lõikan 'terariistaga tükke eraldama, sälku tekitama; osadeks tegema; midagi läbima, millestki üle kulgema'
? ← alggermaani *blaikⁱjan-
vanaislandi bleikja 'pleekima'
vanarootsi blēkia 'pleekima'
● vadja lõikata 'lõigata; raiuda; tahuda; tappa'
soome leikata 'lõigata'
isuri leigada 'lõigata; katki murda, puid langetada, raiuda; tappa'
Aunuse karjala ľeikata 'lõigata; raiuda'
lüüdi leikata 'raiuda, murda (terariistaga); lõigata, vigastada'
vepsa ľii̯kata, ľeikata 'lõigata'
Germaani päritolu peetakse ebakindlaks tähenduse tõttu, sama germaani tüvi on laenatud sõnas laik. Tähendus 'tapma' on läänemeresoome keeltes venemõjuline, vrd vene rézat’ 'lõikama; tapma'.

naaskel : naaskli : naasklit 'tööriist aukude torkamiseks'; piltl 'terane, tragi inimene (eriti poisi kohta)'
○ naasli, naastli
Sõna peetakse rootsi laenuks, kuid täpset laenuallikat ei ole leitud, see võib olla mõni tegusõna naska 'näksima, näkitsema, maiustama; näppama; sõrmitsema, näppima; jälitama, nuhkima; ära minema'; mrd 'nokitsema, askeldama' või laska 'nahka (vastamisi servadega) kokku õmblema; (planku, lauda) jätkama; viltu lõikama' tuletis, vrd nt soomerootsi laskar-syl 'naaskel'. Eestirootsi Ruhnu murrakust registreeritud naskar 'naaskel' on pigem bumeranglaen eesti keelest, nagu ka teistest eestirootsi murrakutest registreeritud nāskel. Eesti keelest võib olla laenatud liivi nōskiļ 'naaskel', vadja naaskali, naaskõli 'naaskel' ja isuri naskeli 'naaskel'.

niitma : niita : niidan 'vikatiga vms taimi maha lõikama; villa (vm karva) pügama'
◊ niit2
← alggermaani *sneiþan-, *snīþan-
vanaislandi sníða 'lõikama'
vanaülemsaksa snīdan 'lõikama, niitma, vilja koristama'
● liivi nītõ '(heina) niita'
vadja niittää '(sirbiga vilja) lõigata; (lambaid, juukseid) pügada; habet ajada'
soome niittää '(heina) niita; (vilja) lõigata'
isuri niittää '(sirbiga vilja) lõigata'
Aunuse karjala niittiä '(heina) niita; (vilja) lõigata'
lüüdi ńiiťťädä, ńiittada '(heina) niita; (sirbiga vilja) lõigata'
vepsa ńitta '(heina) niita; (sirbiga vilja) lõigata'
Laentüvele on lisatud läänemeresoome liide -ta-/-tä-. niit2 on selle tegusõna vana tu(d)-kesksõna vorm.

nikerdama : nikerdada : nikerdan 'terariista abil puusse vm materjalisse mustrit jne lõikama, puust vm materjalist mingit eset välja lõikama'
○ nikeldama
← alamsaksa snickern 'naljaviluks lõikama, nikerdama'
← saksa schnickern 'naljaviluks lõikama, nikerdama'

nüsima : nüsida : nüsin '(nüri vahendiga) vaevaliselt lõikama'
● ? liivi nu’žžõ 'kokku tõmmata', nužā 'midagi kokkutõmmatut'
soome nysä '(piibu)tobi, -nosu; jupp'; van srmt 'kühm, muhk', mrd nysiä 'nüsida'
Aunuse karjala ńüččü 'jupp, tükk, ots; könt', ńüdžä 'lühike, kulunud nuga'
lüüdi ńüťš́ 'tüvi, juur, könt'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades näsima ja nosima.

pügama : pügada : pöan ~ pügan 'villa v karvu juure lähedalt maha v lühemaks lõikama'
● soome pykiä 'praguneda; pakatada'
karjala pükie 'katkeda, murduda, lõheneda, praguneda'
Läänemeresoome tüvi.

raig1 : raia : raiga 'kärn'
◊ reig
← balti *reikā 'lõikamine'
leedu riekti 'lõikama', raikyti '(leiba) lahti lõikama'
● vadja reikä 'auk'
soome reikä 'auk'
isuri reigä 'auk'
karjala reikä 'auk'
vepsa ŕii̯g 'auk'
saami ráigi 'auk'
Kirjakeeles on kasutusele võetud tüve lõunaeestiline variant. Saarte murdes esinev reig on tüve reeglipärane põhjaeestiline variant. Vadja vaste on registreeritud vaid 18. sajandil.

rapsima : rapsida : rapsin 'korduvalt (kergelt) lööma, vehkima; rabelema, vehklema; korduvalt haarama; rebima, kitkuma; (vilja, oksi vm) lõikama; tuld põlema kraapsima'
◊ kraps1, kraps2, rapsakas
● liivi rapsõ 'ära hammustada, napsata'
vadja rapsia 'rabelda, vehelda; raputada; sakutada, rebida; (linu) ropsida'
soome rapsia 'laasida, tükeldada; kaapida, kriipida; (vitsaga vm) lüüa, vehkida; niita'
isuri rapsia 'raputada'
Aunuse karjala rapsata 'lüüa, nähvata; midagi kiiresti teha, järsku öelda'
lüüdi rapsuttada 'kergelt lüüa'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rabisema, napsama, sapsama.

räsima : räsida : räsin 'raputama, sasima, rebima (ja viga tegema); tallates v muljudes rikkuma; (äkitselt) haarama, äsama'
? ← vene rézat’ 'lõikama; nikerdama, voolima; tapma, veristama; lõikavat valu tegema; sisse soonima; kiiresti v ägedasti toimima'
Tõenäoliselt on laen segunenud häälikuliselt ajendatud omatüvega, võib-olla tüvega räsa. Kahtlemata on vene keelest laenatud murdesõna resima 'lõikama, nüsima; kiskuma, rebima, rappima; kisklema, kaklema, rüselema; püüdlikult, ent tulemusvaeselt töötama'.

sälk : sälgu : sälku 'sisselõige, täke'
○ lõunaeesti tsälk
● soome mrd sälkky, sälkö 'puutükk, -kild'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, jäljendab puu töötlemisel tekkivat heli. Teisalt võib olla soome-ugri tüvi, mille vasted on soome säle 'liist, varb; laast; latt', karjala sälö 'puukild, pilbas' (võib olla osaliselt soome keelest laenatud), saami čállit 'kirjutada; (lahti) lõigata (nt looma nahka nülgides, kala rookides)', mari šelaš 'tükeldama; (laastu) kiskuma; jagama, jaotama', udmurdi č́ali̮š 'viltu teritatud', komi će̮lavni̮ 'lõikama', mansi sil- 'lõikama', handi sil- 'lõikama, lahti lõikama (kala, looma), lõhestama', ungari szel 'lõikama, lõikuma'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sälk 'neitsinahk'. Vt ka sälitis.

vestma : vesta : vestan 'puud voolima; jutustama, rääkima'
◊ väits
● liivi veis 'nuga'
vadja vessää 'vesta, voolida, tahuda; laulda'
soome veistää 'vesta, lõigata, voolida; tahuda; raiuda'; veitsi 'nuga'
isuri vestää 'vesta, lõigata, voolida; jutustada'; veitsi 'nuga'
Aunuse karjala vestiä 'vesta, lõigata, voolida; jutustada'; veičči 'nuga'
lüüdi vestädä 'vesta, lõigata, voolida'; veitš 'nuga, pussnuga'
vepsa vestta 'vesta, lõigata, voolida'; veič 'nuga'
komi ve̮źni̮ 'raiuma; sälku tegema; läbi raiuma'
handi wańś-, waś- 'lõikama; tükeldama'
ungari vés 'voolima, lõikama, vestma'
Soome-ugri tüvi. Sõnas väits on teine tüvevariant. Ülekantud tähendus 'jutustama' lähtub väljendist juttu vestma.

voolima : voolida : voolin 'noa v muu terariistaga puust v muust materjalist laaste eemaldama midagi valmistades; vormima'
◊ voolmed
● liivi ūolõ 'lõigata, voolida'
vadja voolla 'lõigata, voolida; siluda'
soome vuolla 'voolida'
isuri voolla 'voolida; koorida'
Aunuse karjala vuolla 'voolida, lõigata; lõikuda, lõigata'
lüüdi vuolta 'lõigata; kaapida'
vepsa voľdä 'voolida; hööveldada'
saami vuollat 'voolida; hööveldada'
udmurdi ve̮ľi̮ni̮ 'voolima, tahuma; hööveldama'
komi ve̮lavni̮, mrd ve̮lalni̮ 'voolima, lõikama, tahuma'
handi wӑlt-, wŏlt- 'kraapima; voolima; hööveldama'
mansi wolt- 'kraapima; voolima'
Soome-ugri tüvi.

õsuma : õsuda : õsun mrd 'sirbiga vilja lõikama'
● soome hosua 'vehelda, vehkida, vibutada; kiirustada, rutata, rabada, rassida'
Aunuse karjala hozie 'lüüa, peksta; nüpeldada, piitsutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.