[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

halg : halu : halgu 'ahju panemiseks paraja pikkusega, hrl lõhutud küttepuu'
● liivi alg 'halg'
vadja halkõa 'lõhestada, lõhki lõigata'
soome halko 'puuhalg; küttepuud'; haljeta 'lõhki minna, lõheneda, puruneda; katki minna'
isuri halgo 'halg'; halgi 'lõhki, katki'; haleda 'lõheneda, lõhki minna'
Aunuse karjala halgo 'halg'; halleta 'lõhkeda, lõhki minna; õgida'
lüüdi halg(o) 'halg'; halgeta 'lõhki minna, lõheneda'
vepsa haug 'halg'; haugeta 'lõhki minna, lõheneda'
? ersa čulgoms 'koorima; närima, näksima'
? komi šuľalni̮ 'lõhestama; laaste lõikama'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Halge, Halje 'halg'.

kiskuma : kiskuda : kisun 'tõmbama, sikutama; tõmbuma; kippuma mingis suunas arenema, muutuma v minema; tugevasti kuhugi v midagi tegema meelitama; kaklema, tülitsema; katki rebides hammustama, hammaste v küüntega rebima; midagi v kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma v puutuma; mingist kohast ülemäära pingul, kitsas olema'; mrd 'kurnama, vaevama, nõrgestama; riideid kandma, kulutama; (uudis)maad harima'
◊ kisa1
● liivi kīskõ '(ära v puruks) rebida v tõmmata; (puud) lõhestada, (peergu, laaste) kiskuda'
vadja tšiskoa 'rebida; peergu kiskuda; nülgida; vallatleda, hullata'
soome kiskoa 'rebida, tirida; sikutada, tõmmata; liigkasu võtta, nöörida'
isuri kiskoa 'puukoort, peergu vms kiskuda; nülgida'
Aunuse karjala kiškuo '(ära v puruks) rebida v tõmmata; röövida, varastada; liigkasu võtta, nöörida'
lüüdi kiškoda 'ära rebida; peergu, tohtu kiskuda; kitkuda, üles tõmmata; röövida'
vepsa kiškaita 'lõhki lüüa, purustada; lõhki lõigata; läbi torgata'
saami gaikut '(puruks) rebida; tõmmata, sikutada; liigkasu võtta, nöörida; murda; lammutada'
mokša kiśkəŕams 'kraapima, küünistama; kriimustama'
? udmurdi keśi̮ni̮ '(ära v katki) rebima v tõmbama; (niint, puukoort) kiskuma'
? komi mrd kośni̮ '(ära) rebima v tõmbama, ära v maha võtma; tapetud looma puhastama; koorima, puhastama'
? idahandi kö̆s- 'rebima, katki tegema'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Teise arvamuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vaste (esitatud udmurdi, komi ja handi vaste asemel) ungari mrd kísál- 'vihastama, üles ässitama, tülitsema'. Vt ka kiistal.

puhkema : puhkeda : puhken 'avanema, õide v lehte minema; hoogsalt algama'
◊ puhki
● vadja puhgõta 'puhkeda'
soome puhjeta 'lõhkeda; ilmuda, nähtavale tulla, puhkeda; vallanduda, alata'
isuri puhkiissa 'puhkeda'
Aunuse karjala puhketa 'lõhkeda; puhkeda, avaneda, ilmuda; äkki teha'
lüüdi puhketa 'lõhkeda; puhkeda'
vepsa puhketa 'katki, lõhki minna'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades puhkama, puhkima, puhuma. Tüve vasted võivad olla ka udmurdi bi̮č́ki̮ni̮ 'pistma, torkama' ja komi bi̮čki̮ni̮ '(läbi) torkama, katki tegema', need võivad siiski olla rööpselt kujunenud.

puhki mrd 'lõhki, katki' puhkema

raasima : raasida : raasin 'räsima, sasima; kiskuma, rebima, tõmbama'; mrd 'laasima; kupardama'
● soome raasia 'rebida, kiskuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rasima ja räästima. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ersa razďems 'kiskuma, (katki) rebima; kratsima', mokša raźǝďǝms 'peksma, piitsutama; lõhki kraapima, katki rebima'. Vt ka raas.

rebima : rebida : rebin 'tugevasti tõmbama, kiskuma, tirima'
○ lõunaeesti räbimä
● vadja repiä 'rebida, kiskuda, katki kiskuda; kraapida; kitkuda, katkuda; valutada, pakitseda'
soome repiä 'rebida, kiskuda, katki kiskuda; katki kraapida; kitkuda, katkuda'
isuri reppiiä 'rebida, kiskuda, katki kiskuda; kitkuda; valutada, pakitseda'
Aunuse karjala revitä 'rebeneda; töinata, karjuda; ahmida, liialdada'
lüüdi rebitä 'rebeneda'
vepsa rebita 'rebeneda'
saami rahpat 'avada'
Läänemeresoome-saami tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud. Lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ungari reped 'mõranema; rebenema, kärisema; lõhenema', ja naaberkeeltes, nt rootsi riva 'lõhki rebima, katki kiskuma; kraapima, küünistama; lammutama; riivima; maha murdma, tapma; tuhnima, siblima'. Vt ka reba ja räbu.

tirima : tirida : tirin 'tugevasti tõmbama, sikutama; vedama, tassima; (sundides) endaga kaasa viima, kuhugi (jõuga) vedama'
○ terima
← vene drat’, dirát’ '(katki v lõhki) rebima, käristama, kiskuma; murdma (nt kiskja kohta); peksma, nüpeldama'
Vt ka tiri-.

tõhk : tõhu : tõhku 'tuhkur'
On oletatud, et reeglipäratu variant tüvest tuhkur2. Teisalt võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mis esineb murdesõnas tohkema 'lagunema, pehkima, pudedaks minema, rebenema' ja mille vasted on vadja tohgata 'katki lüüa (muna); lahti v lõhki v läbi torgata', isuri toheda 'lõhkeda, katki minna' ning soome tohkeissa(an) 'elevil v õhinas olla; ärritatud olla', mrd tohko 'juhm, loll, napakas; pehkinud, pudedaks muutunud'. Tähendusi seoks halvustav varjund.