[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

halg : halu : halgu 'ahju panemiseks paraja pikkusega, hrl lõhutud küttepuu'
● liivi alg 'halg'
vadja halkõa 'lõhestada, lõhki lõigata'
soome halko 'puuhalg; küttepuud'; haljeta 'lõhki minna, lõheneda, puruneda; katki minna'
isuri halgo 'halg'; halgi 'lõhki, katki'; haleda 'lõheneda, lõhki minna'
Aunuse karjala halgo 'halg'; halleta 'lõhkeda, lõhki minna; õgida'
lüüdi halg(o) 'halg'; halgeta 'lõhki minna, lõheneda'
vepsa haug 'halg'; haugeta 'lõhki minna, lõheneda'
? ersa čulgoms 'koorima; närima, näksima'
? komi šuľalni̮ 'lõhestama; laaste lõikama'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Halge, Halje 'halg'.

lõhkema : lõhkeda : lõhken 'purunema'
◊ lõhe
● vadja lõhgõta 'lõhki minna, lõhkeda; lõhkuda, purustada'
soome lohjeta 'lõhki minna, lõheneda; irduda, eralduda'
isuri loheda 'lõhki minna, lõheneda; eralduda'
Aunuse karjala lohketa 'lõhki minna, lõheneda'
lüüdi lohketa 'lõhki minna, lõheneda; eralduda; murduda'
vepsa lohketa 'murduda, eralduda; laguneda, puruneda'
Võib olla tüve lahk variant. Vt ka lohk.

pügama : pügada : pöan ~ pügan 'villa v karvu juure lähedalt maha v lühemaks lõikama'
● soome pykiä 'praguneda; pakatada'
karjala pükie 'katkeda, murduda, lõheneda, praguneda'
Läänemeresoome tüvi.