[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hälisema : häliseda : hälisen 'lärmi, kära, halinat tegema'
← soome hälistä 'lärmata, käratseda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Kuusalu murrakus esinev äliseda 'häälitseda' on ilmselt samuti soome laen.

jaksama : jaksata : jaksan 'suutma, võimeline olema'
● vadja jahsaa '(jalanõud) jalast võtta; jaksata, suuta'
soome jaksaa 'jaksata, jõuda, suuta'; jakso 'ajajärk; osa, jagu; ajavahemik'
isuri jaksaa 'jaksata, suuta', jakso 'tervis'
Aunuse karjala jaksua 'lahti riietuda; (jalanõud) jalast võtta'
lüüdi ďaksada '(jalanõud) jalast võtta'
? vepsa jakstas 'mürada; lärmata'
saami juoksut 'piisata, jätkuda'
ersa juksems 'lahti laskma, avama'
mokša juksəms 'avama; lahti riietuma'
udmurdi juski̮ni̮ 'lahti rakendama'
permikomi juski̮ni̮ 'lahti rakendama'
Läänemeresoome-permi tüvi.

läitma : läita : läidan 'süütama'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi, jäljendab tule süttimisel tekkivat häält. Sel juhul sama tüvi mis murdesõnas läginema 'põlema hakkama, järjest suurema leegiga põlema', mille läänemeresoome vasted on vadja läkisä 'valjusti lobiseda, laterdada', soome läkistä 'käratseda, lärmata', isuri läädä 'rääkida, juttu ajada', lägäellä 'rääkida'. Ühtlasi võib olla sama tüvi mis sõnas läkastama.

lärisema : läriseda : lärisen 'valju plekist heli, tärinat, põrinat tekitama, lõrisema'
◊ lärakas,plära,plärakas,plärisema,pläru
● liivi lärīkšõ 'näägelda, lärmata, karjuda', plärīkšõ, plärīņţõ 'lõgiseda, plagiseda; lobiseda', plärā 'kõristi (mänguasi)'
vadja lärisä 'valetada [?]; luisata [?]', plärisä 'plärada, pläriseda, lobiseda'
soome mrd läristä 'põriseda, vuriseda; lobiseda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larisema, lira, lora, lurisema, lörisema, pläma, kärisema, särisema, tärisema, värisema. Häälikuliselt ja tähenduslikult lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt saksa plärren 'töinama, ulguma; kriiskama; röökima', läti mrd plerrēt, pļe(r)rāt, pļerēt 'lobisema', pļera 'lobasuu; pläristi', leedu plerpti 'lärmama, kisama; põrisema'.

märatsema : märatseda : märatsen 'väga ärritunult v meeltesegaduses enesekontrolli kaotanult vägivaldselt käituma'
◊ märul
● liivi märātõ 'lärmata, kolistada'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt maru.

mässama : mässata : mässan '(riigi)võimule vastuhakust osa võtma; tormitsema, möllama; millegagi tegevuses olema'
◊ mässima, mäsu
← vene mešát’ 'segama, segi ajama'
● Teise seisukoha järgi võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vasted on vadja mäsätä (oleviku ains 1P mässään) 'häirida; sassi ajada; segada, liigutada (toitu); (kinni) mässida', soome mässätä 'õgida; prassida; noomida, pahandada'; van kirjak 'kakelda, lärmata', isuri mässätä 'prassida, möllata' ja millega on segunenud nimetatud vene allikast pärit laentüvi. mäsu on tuletis nimisõnast mäss.

möla : möla : möla 'rohkesõnaline, kuid sisutu jutt, loba'
◊ mölisema
● vadja mölisä 'möliseda, joriseda, (häälekalt) nutta; lobiseda, ladrata'
soome möly 'möirgamine, röökimine, kisa-kära'
isuri mölissä 'kisada, lärmata; möirata'
Aunuse karjala möľäittiä, mölöstiä 'kisada'
lüüdi mölö 'nutja'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mulisema, möga, mörisema.

mörisema : möriseda : mörisen 'madalat põrisevat häält kuuldavale laskma; madalahäälselt ebaselgelt rääkima'
● liivi mõ’ŗžõ 'lärmata, kolistada; müriseda; möirata'
vadja mörisä 'möriseda, mõmiseda, möirata; ammuda, möögida; lobiseda'
soome möristä 'möriseda; põriseda; joriseda'
isuri mörissä 'möriseda; põriseda; joriseda'
Aunuse karjala mörižöü (oleviku ains 3P) 'põriseb'
lüüdi möräitä 'möriseda (lehm, karu)'
vepsa möraita 'vaikselt ammuda, möriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades möla, möga, müra, jörisema, lörisema, törisema.

müra : müra : müra 'erinevate pidevate helide (ebakorrapärane) segu'
◊ mürisema
● liivi mõrā, mürā 'lärm, müra', mõ'ŗžõ 'lärmata, kolistada; müriseda; möirata'
vadja mürisä 'mõmiseda, möriseda; jõriseda'
soome myristä 'uriseda, möriseda, kõmiseda, käratseda'
Aunuse karjala mürištä 'tasakesi ammuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müdisema, mügisema, müha, mörisema, urama, örisema, mürgel, mürts. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mire 'heli; hääl'. Vt ka mürsk.

pahvama : pahvata : pahvan 'järsku paiskuma, puhkema, järsku midagi ütlema'
◊ pauhti
● soome pauhata 'müriseda, kõmiseda, kohiseda; lärmitseda, pragada'
isuri pauhata 'valjusti juttu ajada'
karjala pauhata 'kohiseda, müriseda; lärmata; plartsatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lahvama, mahv, prahvama. Tüves on häälikud kohad vahetanud, algsem tüvevariant on sõnas pauhti. Vt ka pahvima.

rääksuma : rääksuda : rääksun 'kärisevat rämedavõitu häält tegema'
◊ krääksuma, prääksuma
● Salatsi liivi rǟks, rǟkš 'kisada, karjuda, lärmata'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kääksuma, nääksuma, vääksuma, rääkuma, kraaksuma.

röökima : röökida : röögin 'ebameeldiva häälega väga valjusti karjuma; kõvasti karjudes, kisendades rääkima, hüüdma vms'
◊ pröökama
● vadja röökkiä 'röhkida'
soome mrd ryökiä, ryökkiä 'röhatada, röhitseda; karjuda, röökida, lärmata'
Aunuse karjala rüökähteäkseh 'röhatada, röhitseda'
lüüdi rüögähtäzetä 'röögatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka röögatu.

rüdi : rüdi : rüdi 'risla (Calidris)'
Tõenäoliselt sama häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vasted on murdesõna rüdistama 'kolistama' ning soome rytistä 'raksuda, ragiseda; müriseda, koliseda; paukuda; mütsuda, müdistada; lärmata, käratseda' ja Aunuse karjala rüďiz- 'ragiseda, raksuda, koliseda; podiseda'.

sumama : sumada : suman 'kahlama, sumpama; hoogsalt, rohmakalt tegema; sumisema, suminal rääkima'
◊ sumisema,summima
● vadja šumisa 'kahiseda, kohiseda, sumiseda'
soome sumista 'mühiseda, sahiseda, kohiseda; suriseda'
isuri sumissa 'kärada, lärmata; mühiseda, sahiseda'
Aunuse karjala šumi- 'mühiseda, kahiseda; lärmata, käratseda'
lüüdi šumista 'sahiseda, suhiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sulisema, surisema, sumpama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt vene šumét’ 'mühisema; kolistama; lärmama', saksa summen 'ümisema; sumisema, kumisema'. Vene keel võib olla osaliselt mõjutanud vadja, karjala ja lüüdi vasteid.

sumisema : sumiseda : sumisen 'madalatoonilist suhteliselt ühtlast pidevat heli kuuldavale laskma' sumama
● vadja šumisa 'mühiseda, kohiseda'
soome sumista 'mühiseda, sahiseda, kohiseda; suriseda'
isuri sumissa 'kärada, lärmata; mühiseda, sahiseda'
karjala šumišša 'mühiseda, sahiseda; kumiseda; lärmata, käratseda'
lüüdi šumista 'sahiseda, suhiseda'