[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kägisema : kägiseda : kägisen 'vaikset tuhmi krigisevat naginat tekitama'
● Salatsi liivi käkast 'kägistada, lämmatada'
vadja käkissää 'laiaks litsuda v suruda'
soome mrd käkistä 'kuivalt köhida, kokutada', mrd käkistää 'lämbuda; hääbuda, surra'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kigisema, kögisema, rägisema ja ägama.

luikama : luigata : luikan 'heledasti huikama v hüüdma'
◊ luik
● vadja luikata 'neelata; rüübata', luikko 'luik'
soome luikata 'huigata, hõigata', mrd luikko 'luik'
isuri luikkoi 'luik'
Aunuse karjala luikkua 'nuuksuda'
karjala luikku 'hani'
lüüdi luikata 'häälitseda'
vepsa luikasteldas 'luksuda, kõõksuda; naerust lämbuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas huikama.

läkastama : läkastada : läkastan 'mingi välise ärrituse mõjul kramplikult köhima'
● liivi läkārtõ 'hingekurku tõmmata, läkastada'
vadja lätšähtüä 'lämbuda'
soome läkähtyä 'lämbuda; hingeldada'
Aunuse karjala ľäkehtüö 'hingeldada; lämbuda; läkastada'
vepsa ľäkästuda 'hingeldada; lämbuda; kurku tõmmata'
ersa ľekams 'lõõtsutama, hingeldama'
mokša ľäkəms 'lõõtsutama, hingeldama'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka läitma.

läppama : läpata : läppan 'kopitama; umbne, halvasti lehkav (ja lämbe) olema'
● liivi läpāgõ, läpātõ 'mädaneda, roiskuda'
vadja läpähtüä 'läppuda, läpastada; lämbuda'
Aunuse karjala ľäpehtüö 'lõõtsutada, kurku tõmmata, lämbuda'
ersa lepijams 'kurku tõmbama, lämbuma'
mokša ľäpijams 'kurku tõmbama, lämbuma'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

muigama : muiata : muigan 'põgusalt, kergelt naeratama'
◊ muigutama
● vadja muikuttaa 'haigutada', muikisõlla 'muhelda, muiata; tusatseda, tusast nägu teha'
soome muikea 'hapu, kirbe; mesimagus, lipitsev', muikistaa 'grimasse, nägusid teha; huuli krimpsutada'
Aunuse karjala muigei 'hapu; hapuks läinud', muijota 'hapneda, hapuks v käärima minna; lõõtsutada, lämbuda; viivitada, peatuma jääda'
lüüdi muiged 'hapu; kirbe', muigota 'hapneda'
vepsa muiged 'hapu', muigota 'hapneda'
Läänemeresoome tüvi.

pakatama : pakatada : pakatan '(lõhkemiseni, rebenemiseni) paisuma, pungile minema, pungil olema; lõhenema, pragunema'
● vadja pakahtaa 'pakatada, lõhki minna'
soome pakahtua 'lämbuda; nõrkeda; lõhkeda'
Aunuse karjala pakehtuo 'hüübida (vere kohta)'
karjala pakehtuo, pakahtuo 'kinni jääda, paakuda; hüübida (vere kohta); lämbuda, sulguda, lõhkeda'
lüüdi pakehtuda 'pakseneda, hüübida (vere kohta)'
? handi paχǝn- 'tõusma (päikese kohta); järsku tõusma ja üle kallaste ajama'
? ungari fakad 'purskuma, purskama; puhkema, pakatama; lähtuma'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas pagisema. Handi ja ungari vasted võivad olla sel juhul rööpselt tekkinud. Sama tüvi võib olla sõnades pakane, pakk2, pakk4.

pooma : puua : poon 'surmama sel moel, et silmus suleb surmatava hingamiselundid ja kaela veresooned tema enda keha raskusega; nöörima, soonima'
● ? liivi pūgõ 'puua'
saami buv'vot 'pitsuda, lämbuda'
ersa povams 'ära kägistama'
mokša povams 'ära kägistama'
? mansi pūχi, pūγì, pūwi '(kinni) haarama, võtma'
? ungari fog 'hoidma; võtma; (kinni) püüdma'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi.

uppuma : uppuda : upun 'vee alla vajudes hukkuma; põhja minema'
● liivi upāndõ 'uppuda'
vadja upota 'uppuda'
soome upota 'uppuda'
isuri uboda 'uppuda'
Aunuse karjala upota 'uppuda'
lüüdi upota 'uppuda'
vepsa upota 'uppuda'; upehtuda 'lämbuda'
ersa opa 'lämbe'; opamoms 'vaibuma, sumbuma'
Läänemeresoome-mordva tüvi.