[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lähedal 'lühikese vahemaa, ajavahemiku taga'
● liivi le’ižgõl, ležgõl 'lähedal'
vadja lähi 'lähedale, ligidale'
soome lähi- 'lähedal olev'
Aunuse karjala ľähekkäh 'lähedal, kõrval'
lüüdi lähil, lähin 'lähedal'
vepsa ľähen 'lähedal'
mari lišne 'lähedal'
Läänemeresoome-mari tüvi. Sugulaskeelte vasted on käändevormidest tekkinud määrsõnad.

nõjatama : nõjatada : nõjatan 'millegi v kellegi vastu asetama v toetama; end millegi v kellegi vastu toetama'
◊ naaldama, najal
● liivi no’jjõ 'end millegi vastu toetada', no’jjõ 'najale'
vadja nõjautta 'millegi vastu asetada v toetada', nõjalla 'najal, toel; abil, varal; kõrval, ääres, lähedal, ümber'
soome nojata 'millegi vastu asetada v toetada', nojalla 'põhjal, najal, varal', noja 'tugi'
isuri nojahtaa '(järsku) millegi vastu asetada v toetada', nojal(laa) 'najal'
Aunuse karjala nojata 'millegi vastu asetada v toetada', nojalleh 'najal; kaldu; lamandunud (vilja kohta)'
lüüdi nojaduda 'millegi vastu asetada v toetada'
vepsa nojazuda 'millegi vastu asetada v toetada'
Läänemeresoome tüvi. Esineb enamasti ainult kaas-, määr- ja tegusõnades, iseseisva nimisõnana on tuntud vaid soome keeles (noja). Sõnas najal on tüvevariant, kus esisilbi vokaal on muutunud a-ks (arvatavasti teise silbi a mõjul). Tuletises naaldama on tüves j vokaalide vahelt kadunud.