[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 10 artiklit

kinni 'suletuks; suletuna; täis, umbe, kokku; täis, umbes, täidetuna; pealt kaetuks v kaetuna; sellisesse olukorda v sellises olukorras, et liikumine on takistatud v vabadus on piiratud; haarates külge, haardesse; haardes, küljes; õige lähedal; hõivatud' kindel

leede : leete : leedet 'hrl veest väljaulatuv liivaseljandik ranna lähedal; toitainevaene valkjashall mullakiht'
liivi līedõg 'niiske, valge ajuliiv'
vadja leete, lee 'leetseljak, leede'
soome liete 'sete'
isuri leede 'muda, peen liiv'
Aunuse karjala liete 'leetseljak'
lüüdi ľiete 'liiv'
vepsa ľete͔ 'liiv'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka leesikas.

ligi 'lähedal(e), juures, juurde; kaasa, kaasas; peaaegu'
liitma
vadja litši 'lähedal; lähedale; lähedalt; umbes'
soome liki 'lähedal; lähedale; peaaegu'
isuri ligi 'lähedal'
karjala likilihah 'kõrvuti'
saami lahka 'lähedal, lähedale, lähedalt'
Läänemeresoome-saami tüvi. Tuletises liitma on g vaste vokaalide vahelt välja langenud.

lähedal 'lühikese vahemaa, ajavahemiku taga'
liivi leižgõl, ležgõl 'lähedal'
vadja lähi 'lähedale, ligidale'
soome lähi- 'lähedal olev'
Aunuse karjala ľähekkäh 'lähedal, kõrval'
lüüdi lähil, lähin 'lähedal'
vepsa ľähen 'lähedal'
mari lišne 'lähedal'
Läänemeresoome-mari tüvi. Sugulaskeelte vasted on käändevormidest tekkinud määrsõnad.

madal : madala : madalat 'väikese kõrgusega; maapinnale vm aluspinnale suhteliselt lähedal asuv; väike (hrl arvudes väljendatuna)'
liivi madāl 'madal'
vadja matala 'madal; lühikesekasvuline, väike'
soome matala 'madal; alatu, nurjatu'
isuri mattaala 'madal; madalik'
Aunuse karjala madal 'madal'
lüüdi madal 'madal'
vepsa madal 'madal'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka made.

nõjatama : nõjatada : nõjatan 'millegi v kellegi vastu asetama v toetama; end millegi v kellegi vastu toetama'
naaldama, najal
liivi nojjõ 'end millegi vastu toetada', nojjõ 'najale'
vadja nõjautta 'millegi vastu asetada v toetada', nõjalla 'najal, toel; abil, varal; kõrval, ääres, lähedal, ümber'
soome nojata 'millegi vastu asetada v toetada', nojalla 'põhjal, najal, varal', noja 'tugi'
isuri nojahtaa '(järsku) millegi vastu asetada v toetada', nojal(laa) 'najal'
Aunuse karjala nojata 'millegi vastu asetada v toetada', nojalleh 'najal; kaldu; lamandunud (vilja kohta)'
lüüdi nojaduda 'millegi vastu asetada v toetada'
vepsa nojazuda 'millegi vastu asetada v toetada'
Läänemeresoome tüvi. Esineb enamasti ainult kaas-, määr- ja tegusõnades, iseseisva nimisõnana on tuntud vaid soome keeles (noja). Sõnas najal on tüvevariant, kus esisilbi vokaal on muutunud a-ks (arvatavasti teise silbi a mõjul). Tuletises naaldama on tüves j vokaalide vahelt kadunud.

säga : säga : säga 'magevetes põhja lähedal elutsev suur lutsusarnane soomusteta röövkala (Silurus glanis)'
soome säkiä 'säga'
ersa śije 'säga; luts'
mokša śi 'teatav kala (arvatavasti karpkala)'
mari šij liitsõnas šijγol 'säga'
idahandi sĕγ 'luts'
lõunahandi sĕχ 'luts'
mansi siγ 'luts'
Soome-ugri tüvi.

tema : tema : teda (ainsuse 3. isiku asesõna)
teal, täna, tänini, tänna
liivi tämā, temā, 'tema', m 'see'
vadja tämä 'tema; see (siinolev)'
soome tämä 'see'
isuri tämä 'see'
Aunuse karjala tämä 'see'
lüüdi ťämä 'see'
vepsa ťämä liitsõnas ťämävozńe 'tänavune', ťäs 'siin'
saami diet 'see (kuulaja lähedal)'
ersa ťe 'see'
mokša ťä 'see'
mari tə̑, tiδe 'see'
udmurdi ta 'see; tema'
komi ta, taje̮ 'see'
handi tämi, 'see'
mansi ti 'see'
ungari liitsõnas tétova 'siia-sinna'
neenetsi ťikiᵊ 'too; see', ťǝm 'see (siin)'
eenetsi čiki 'too'
nganassaani ti̮ḿinia 'nüüd'
sölkupi 'nüüd, kohe'
kamassi tije 'nüüd, kohe'
Uurali tüvi. Eesti ja teistes läänemeresoome keeltes esinev element -ma- (-mä-) on liide, mõned teiste keelte vasted sisaldavad muid liiteid. täna, tänna ja tänini on ma-liiteta tüve vanad käändevormid (tänini kahekordse käändelõpuga); teal on selle tüve vana tuletise *täkä alalütleva käände vorm. Vt ka ta.

tänav : tänava : tänavat 'ühelt v mõlemalt poolt majade, tarade vms piiratud (kõnniteedega varustatud) linna- vm asula tee'
tanum
algskandinaavia *tanχu-, *tanχwia-
vanaislandi 'kõvaks tallatud koht maja ees; aiaga ääristatud tee'
rootsi , tåg 'külatänav; mõlemalt poolt aiaga ääristatud tee; karjatänav; aiaga piiratud karjamaa (lauda lähedal)'
vadja tanava 'tänav; (kinnine) siseõu'
soome tanhua 'karjaaed; karjatänav; õu; varjualune (karja jaoks)'
isuri tanvas, tanhava 'karjapidamishoone; talumaja majanduspool (kus ei elata); lauda, talli katusealune', tanava 'hoonetevaheline õu'
Aunuse karjala tahnut, tanhud 'karjaõu; laut, tall'
lüüdi tahn(e͔) 'varjualune (karja jaoks); ehitiste vaheline õu; laut'
vepsa tannaz 'laut; karjaõu'
Esisilbi a > ä on reeglipäratu vokaalimuutus, murretes esineb ka algupärase vokaaliga variante tanav, tanev.

vaakuma1 : vaakuda : vaagun 'kõikuma; raskesti haigena vaevlema, suremisele lähedal olema'
On arvatud, et vankuma tüve variant. Vt ka vaak.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur