[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

tihti 'sageli'
← alamsaksa dicht(e) 'tihe, paks; tugev, tubli; väga, ägedalt, kõvasti'
← saksa dicht 'tihe, paks; tihke, kompaktne; läbilaskmatu; tihedalt, paksult; otse, lähedalt'
Sõna on osastava või sisseütleva vorm omadussõnast tiht 'tihe, tihke', mis esineb peamiselt murretes, ühiskeeles on tuntud vaid liitsõnades, nt tihtkamm 'tihe kamm', tihttuul 'poolpõiki vastu puhuv tuul, piidevint'. Ka samatüveline tegusõna tihtima on tõenäoliselt alamsaksa või saksa keelest laenatud, ← alamsaksa dichten 'tihedaks tegema, täitma, pragusid tihendama, laeva tihtima' või saksa dichten 'tihendama, tihtima'. Eesti keelest on laenatud soome mrd tihti 'tihe, tihke', isuri tihti 'tihe (paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev)'; tihtii 'tihedalt; sageli' ja võib-olla ka vadja tihti 'tihedalt; sageli; tihe (paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev)'.

tiivis : tiivi : tiivist 'tihe, kokkusurutud, kompaktne'
← soome tiivis 'tihe, kompaktne; läbilaskmatu; intensiivne, elav, vilgas (tegevuse kohta)'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome murretest on laenatud kirderannikumurretes ja Hiiumaal esinev sõna tiiv 'tihe, pingul', ← soome mrd tiivi 'tihe, kompaktne; täpne, kitsi; hea, kindel'.