[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hudi : hudja : hutja 'ritv, latt; vits, vemmal'
◊ hutjama, udi, utjama
● liivi uḑā 'teivas paadi lükkamiseks'
soome van hutja 'loomade ajamiseks kasutatav vemmal; puuokstest tehtud luud'
isuri hudja 'paari meetri pikkune kaseritv'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas ubima. Eesti keelest on laenatud läti mrd uds 'pikk ritv, millega võrku üles tõstetakse'.

luu : luu : luud 'kont; linavarre puitunud kiht; üheseemnelise vilja puitunud sisekest, kivi'
● liivi lū 'luu'
vadja luu 'luu'
soome luu 'luu'
isuri luu 'luu'
Aunuse karjala luu 'luu'
lüüdi luu 'luu'
vepsa lu 'luu; toores mari'
ersa lovaža 'luu'
mokša lovaža 'korjus, rümp; surnukeha'
mari lu 'luu'
udmurdi li̮ 'luu'
komi li̮ 'luu'
handi lӑw 'luu'
mansi luw 'luu'
neenetsi li 'luu'
eenetsi li̮zi 'luu'
nganassaani latǝǝ 'luu'
sölkupi le̮ 'luu'
kamassi le 'luu'
matori le 'luu'
Uurali tüvi. Vt ka luituma.

luud : luua : luuda 'okstest, raagudest tehtud pühkimisvahend'
← balti
leedu šluota 'luud'
läti slota 'luud'
● liivi lūd 'luud'
vadja loota, luuta 'luud; viht'
soome luuta 'luud'
isuri luuda 'luud'
karjala luuvata 'okstest luuaga viljahunnikut kohevaks teha'
lüüdi luud 'luud'
vepsa lud 'luud'

pesema : pesta : pesen 'veega v vees puhastama'
● liivi pie’zzõ 'pesta'
vadja pesä 'pesta'
soome pestä 'pesta'
isuri pessä 'pesta'
Aunuse karjala pestä 'pesta; märjaks teha (vihma kohta)'
lüüdi pestä 'pesta'
vepsa pesta 'pesta'
saami bassat 'pesta'
ersa pezems 'pesema'
mokša pezǝms 'pesema'
Võib olla vana indoeuroopa laen, ← tüvi, mille eelgermaani vaste on *bhes- ja vaste tütarkeeltes on nt saksa Besen 'luud'.

viht1 : viha : vihta 'kimp lehtedega oksi'
● vadja vihta 'saunaviht; viht, luud'
soome vihta 'viht'
isuri vihta 'viht'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas vihisema. Sõna on peetud ka vene laenuks, ← vene mrd véhot’ 'heinatuust'.