[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aba-1 liitsõnas abaluu 'lame kolmnurkne luu õlavöötmes, labaluu' abu

kont1 : kondi : konti 'suurem luu'
● soome kontti 'koib, jalg, sääreluu'
? handi χɔnt 'sammasaida jalg'
? mansi χānta 'sammasaida jalg'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Handi ja mansi sõnu on peetud ka tüve kand vasteks. Vt ka kondama ja kõndima.

koss : kossi : kossi kõnek 'jalg; suur jalats; kott'
← vene kosť 'luu, kont'
Sõna on kõnekeelde tulnud sõdurislängist.

lahas : lahase : lahast 'luumurru v luu- ja liigesehaiguste korral kasutatav mähisetoestik' lahk

luituma : luituda : luitun 'esialgset (erksat) värvi v värsket välimust minetama, pleekima, koltuma'
Võib olla tuletatud luu tüvest ning esialgne tähendus on võinud olla 'kõhnuma ja seepärast kahvatuks muutuma', murretes tähendab luituma ka 'luiseks muutuma'.

luu : luu : luud 'kont; linavarre puitunud kiht; üheseemnelise vilja puitunud sisekest, kivi'
● liivi lū 'luu'
vadja luu 'luu'
soome luu 'luu'
isuri luu 'luu'
Aunuse karjala luu 'luu'
lüüdi luu 'luu'
vepsa lu 'luu; toores mari'
ersa lovaža 'luu'
mokša lovaža 'korjus, rümp; surnukeha'
mari lu 'luu'
udmurdi li̮ 'luu'
komi li̮ 'luu'
handi lӑw 'luu'
mansi luw 'luu'
neenetsi li 'luu'
eenetsi li̮zi 'luu'
nganassaani latǝǝ 'luu'
sölkupi le̮ 'luu'
kamassi le 'luu'
matori le 'luu'
Uurali tüvi. Vt ka luituma.

niplis : niplise : niplist 'luu- v puupulkade ümber mähitud niitidest nende vahelduva keeramise ja ristamisega pitsipadjal põimitud pits'
← alamsaksa knuppels 'pitsid'
← rootsi knyppel, knippel 'malakas, vemmal'; van 'niplamispulk'
Laenatud on teinegi samatüveline alamsaksa sõna või tüve saksa vaste, nüppel.

rang- liitsõnas rangluu 'abaluud rinnakuga ühendav S-kujuline luu õlavöötmes' rangid

rood1 : roo : roodu 'kandvam tugi- v kinnitusosa (nt kalal, sulel, pussnoal, viilil); juht- ja tugikoe kimbud lehelabas'
◊ roigas
← alggermaani *rōđā-, *rōđōn
vanaislandi róða 'vits, teivas'
rootsi rod 'aiateivas'
saksa Rute 'vits, ritv'
← alggermaani *trōđā-, *trōđōn
vanaislandi tróð 'roovitis', tróða 'teivas'
rootsi mrd trod 'aiaroikad, teibad, katuselatid'
● liivi rūod 'noatera'
vadja rooto 'rood, roots; kalaluu; luu; roie, ribi; noaselg'
soome ruoto '(lehe-, sule-, noa- jms) rood; selja- v sabaluud; (kala)luu'
isuri roodo 'kalaluu; selgroog; vikati tera silma pool olev mügarik'
Aunuse karjala ruodu 'kalaluu'
lüüdi ruod 'kalaluu'
vepsa rod 'kalaluu'
Tuletises roigas on tüve silbid koondunud, ‹ roodikas. Vt ka roog2, roosk, roots.

säsi : säsi : säsi 'siseelundi pehme sisemine kude; kude varre v juure südamikus; sisemus, südamik'
○ lõunaeesti säsü
● soome säsy 'luuüdi; tarretis', sasu 'sarve pehme sisu'
karjala sasu 'sarve pehme sisu, habras luu; verimuhk, sarvestunud koht'
saami suossa 'jääkirme; sarve poorne sisu'
? mokša suzu 'kare, krobeline, konarlik, lihvimata'
mari šuž 'puu poorid'
udmurdi suzi̮ liitsõnas ni̮r-suzi̮ 'ninakõhr'
komi se̮z 'luu pehme osa, luuüdi, üdivedelik; sõre lumi'
Läänemeresoome-permi tüvi.