[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 12 artiklit

kass : kassi : kassi 'kaslaste hulka kuuluv koduloom (Felis catus domesticus)'
vene kóška, mrd košá, košára, košúra 'emakass'
Kuna vene keeles ei esine häälikuliselt täpselt laenuallikaks sobivat sõna, siis on arvatud, et laenatud on eri liidetega sõnadest üldistatud tüvi koš-. On oletatud, et sõna võib olla ka vanem, vanavene laen, sel juhul on selle vaste liivi kaš 'kass' ja võib-olla ka soome mrd kasi 'kass; vilgas, tragi (poiss)laps; lurjus', isuri kasi 'kass', Aunuse karjala kaži 'kass', lüüdi kaži 'kass' ja vepsa kaži͔ 'kass'. Eesti keelest on laenatud soome mrd kassi 'kass'.

kelm : kelmi : kelmi 'ebaausaid võtteid kasutav, teisi pettev isik; vigurivänt, võrukael'
alamsaksa schelm 'korjus, raibe; kelm, lurjus'
On ka oletatud, et rootsi laen, ← rootsi skälm 'kelm, petis; võrukael, vigurivänt'.

konn : konna : konna 'pikkade tagajalgadega kahepaikne (Anura)'
liivi kūona 'konn'
vadja konna 'konn'
soome konna 'kärnkonn; kelm, suli, lurjus'
Aunuse karjala konna 'kärnkonn; kelm'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kånn 'konn' ja läti mrd kunna, konne 'konn'.

lupakas : lupaka : lupakat 'kalts, narts; iseloomutu v närune inimene'
lupard
läti lupata, lupats 'lapp, kalts, narts; lurjus, kaltsakas'
Teisalt võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi on nt sõnades lipakas, lipp2, ja lapakas, lappama.

lurjus : lurjuse : lurjust 'alatu inimene, kaabakas'
vadja lurjuz 'looder, laiskvorst'
soome lurjus 'lurjus, kaabakas, lontrus, vurle'
isuri lurjus 'laisk'
karjala lurjakehtoa 'vedelda, logelda, laiselda'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lurios 'petis, vigurivänt' ja baltisaksa Lurjus, Lurjes 'mühakas, molkus, logard'.

peig : peiu : peigu 'abielluda kavatsev (ka kihlatud) mees (eriti oma pruudi suhtes); mees oma pulmas'
peiu
?alggermaani *faiǥjaz
vanaislandi feigr 'surmale määratud; surnud'
rootsi feg 'arg inimene; arg, kartlik'
?balti *paika-
leedu piktas 'tige, kuri, vihane', pikčius 'lurjus, kurat'
läti pikts 'halb, kuri, kangekaelne'
preisi pickūls 'kurat'
Salatsi liivi peikil- liitsõnas peikilmies, peikilmies
? soome peikko 'troll, tont, koll'; mrd 'sõnakuulmatu, paha, kuri inimene v loom'
? karjala rhvl peikoine 'õnnetu, paljukannatanud [?]'
Soome ja karjala vasted eeldavad eesti keeles tähenduse arengut 'kuri vaim, kuri inimene, röövel' > 'naiseröövel, peig(mees)', mis on mõeldav naiseröövimiste tõttu. Võimalik germaani allikas võib olla laenatud ka sõnas peied.

prohvus : prohvuse : prohvust kõnek '(leebe kirumissõnana:) sindrinahk, kuramus'; mrd 'sibi, käimlakoristaja; timukas'
prohmus, prohus, prohkus
saksa Profos, Profoß 'sõjaväelise kohtumõistmise juhataja'
vene prohvóst 'alatu inimene; lurjus, kelm, sinder, nadikael', profós 'sõjaväe koristaja laagris'

roe : rooja : rooja 'väljaheide, ekskrement'
vadja rooja 'pori, muda, mustus; porine, räpane, must; (mitm) päramised'
soome ruoja 'kurivaim, sunnik, lurjus'; mrd 'pori, muda, mustus'
isuri rooja 'mustus, sopp, rämps'
karjala ruoja 'säärane, nurjatu'
Läänemeresoome tüvi.

röögatu : röögatu : röögatut 'tohutu, määratu, väga suur'
● ? soome ryökäle 'lurjus, nadikael, kelm; vembumees, võrukael'
? Aunuse karjala rüögü, rüögäleh 'räpane, märg, laisk; lurjus, nadikael, kelm; vembumees, võrukael'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Ilmselt segunenud röökima tüvega.

sangar : sangari : sangarit 'kangelane'
soome sankari 'kangelane; peategelane'; mrd 'jõumees; lurjus, kelm'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

tõbras : tõpra : tõbrast 'elajas, lurjus'; van 'veis (harvem muu loom)'
kirderanniku teuras, tõuras
alggermaani *þeuraz
vanaislandi þjórr 'pull, sõnn'
rootsi tjur 'pull, sõnn'
alggermaani *steuraz
gooti stiur 'härg'
vadja tõbras '(metsik) põhjapõder; põder'
soome teuras 'tapaloom, lihaloom'
karjala teurastoa 'looma tappa, veristada'
On ka arvatud, et laenuallikas võib olla alggermaani *tiƀraz, mille vaste on vanaülemsaksa tiber 'ohvriloom', kuid see on häälikuliselt vähem sobiv. Läänemeresoome keeltesse on laenatud ka esimesena esitatud laenuallika balti vaste, tarvas.

untsakas : untsaka : untsaka 'saksik v linnalik, kerglane inimene'
untsvaat, huntsvatt
saksa Hundsfott 'kaabakas, lurjus'
Laen on muganemisel lühenenud, lisatud on liide -kas. Murretes on tuntud ka lühenemata, häälikuliselt laenuallikale lähemad variandid. Eesti keelest on ilmselt laenatud liivi ūntsakkõz 'untsakas'. Vt ka antsakas, untsus.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur