[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

elama : elada : elan 'eksisteerima, olemas olema; asuma; säilima, püsima'
◊ elejad, elev
● liivi je’llõ 'elada; teha, töötada'
vadja elää 'elada; olla, asuda; läbi saada'
soome elää 'elada; asuda'
isuri ellää 'elada; hakkama saada; asuda'
Aunuse karjala eliä 'elada; olla, asuda'
lüüdi eľädä 'elada; asuda'
vepsa eľädä 'elada; olla'
saami eallit 'elada; jaksata, suuta, hakkama saada; käia'
mari ilaš 'elama; olema, asuma'
udmurdi uli̮ni̮ 'elama, olema'
komi ovni̮ 'elama, olema'
? handi jiləp 'uus, värske (liha, kala, lumi)'
? mansi jalt- 'paranema, kosutust saama'
ungari él 'elama'
neenetsi jiľe- 'elama'
eenetsi ďiri-, ďire- 'elama'
nganassaani ńile- 'elama'
sölkupi ela- 'elama'
kamassi ďili, ďž́ili 'elav, elus'
Uurali tüvi. elev on kesksõna elav variant, mille eeskujuks on olnud ev-lõpulised omadussõnad, nt ülev, tugev, valev. Vt ka erev.

kidu : kidu : kidu 'tuulest aetav peenike lumi'
● soome kide 'kristall'; mrd '(lume)helves; jääkirme'
Aunuse karjala kiďei 'halvasti libisev (talvetee kohta)'
? lüüdi kide 'kiilasjää'
vepsa kiďe 'halvasti libisev (talvetee kohta)'
? mari kə̑č́ə̑k 'külmaga sadanud värske lumi (mis muudab tee halvasti libisevaks)'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. On ka arvatud, et võib olla tuletis kidisema tüvest.

lumi : lume : lund 'jääkristallidest v nende kogumitest koosnevad tahked sademed'
● liivi lu’im, lu’m 'lumi'
vadja lumi 'lumi'
soome lumi 'lumi'
isuri lumi 'lumi'
Aunuse karjala lumi 'lumi'
vepsa lumi 'lumi'
lõunasaami lopme 'lumi'
ersa lov 'lumi'
mokša lov 'lumi'
mari lum 'lumi'
udmurdi li̮mi̮ 'lumi'
komi li̮m 'lumi'
? ungari mrd lom 'lobjakas; kevadel jõel minev jää'; van 'härmatis puude okstes'
neenetsi jomća’ 'nõrk lumesadu'
nganassaani ďúm 'lumesadu'
sölkupi ćom- 'lund sadama'
Uurali tüvi.

noolutama : noolutada : noolutan 'metallesemeid järelkuumutama ja aeglaselt jahtuda laskma'
● ? vadja noorõlla 'pilve minna, pilviseks muutuda'
? soome mrd nuortua 'pehmeneda (nt raud kuumutamisel, lumi sulailmaga, nahk, leib)'
Tõenäoliselt algselt tuletis tüvest noor, mida on rahvaetümoloogiliselt hakatud seostama tüvega nool. Murretes esineb samas tähenduses ka noorutama. Sõna on kirjakeeles kasutusele võetud tehnikaterminina.

pahn : pahna : pahna '(peenem) põhk, sasi; praht, rämps, tarbetu kraam'
? ← alggermaani *faznā- 'lumi; aganad, õled'
vanaislandi fǫnn 'lumi, hang'
● vadja pahna 'pahn, õled loomade allapanuks'
soome pahna 'aluspõhk, pahn; sealaut'
isuri pahna 'sealaut'
Aunuse karjala pahnu 'sea ase'
lüüdi pahn 'karu v mägra pesa'
vepsa pahn 'sea allapanu'
On arvatud, et sama tüve variant võib olla ka lõunaeesti paht 'sealaut', liivi pō’dõz, pō’dõks 'magamiskoht, pesa; põhk'. Vt ka pahmas.

räitsakas : räitsaka : räitsakat '(märg) lumehelves; niiske lumi, sulalumi, lörts, lobjakas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Murretes esineb ka tuletusliiteta sõna räits 'lumelörts, lobjakas'.

soga : soga : soga 'ebaselge, hägune (ja ebapuhas) vedelik; vedelikku hägustav ollus; löga, läga'
● liivi sogā 'veesegune lumi'
soome soka mrd 'kalarapped; kalaluu'; van srmt 'kõnts, sopp, praht'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka sõge.

sulp : sulbi : sulpi 'kuuma veega ülevalatud aganatest v hekslitest loomasööt; pehme pudrutaoline muda, jää, lumi vms mass'
On arvatud, et eestirootsi laen, ← eestirootsi sulp 'sulp'. Teise võimalusena võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vasted on soome sulppu 'puru, purustatud aine; õlgedest hobusesööt; jääsupp', isuri šulppia, šulputella 'pladistada'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Sulp 'hekslitega segatud (viinapõletus)jäätmed, mida kasutatakse loomasöödana'.

säsi : säsi : säsi 'siseelundi pehme sisemine kude; kude varre v juure südamikus; sisemus, südamik'
○ lõunaeesti säsü
● soome säsy 'luuüdi; tarretis', sasu 'sarve pehme sisu'
karjala sasu 'sarve pehme sisu, habras luu; verimuhk, sarvestunud koht'
saami suossa 'jääkirme; sarve poorne sisu'
? mokša suzu 'kare, krobeline, konarlik, lihvimata'
mari šuž 'puu poorid'
udmurdi suzi̮ liitsõnas ni̮r-suzi̮ 'ninakõhr'
komi se̮z 'luu pehme osa, luuüdi, üdivedelik; sõre lumi'
Läänemeresoome-permi tüvi.

uhkama : uhata : uhkan 'üles v välja ajama; hoovama, voogama'
◊ uhama, uhtuma1
● soome uhkua 'uhata, uhkuda; tulvata'; uhku 'uhk; jää peale tõusnud vee ja lume segu'
isuri uhkua 'sügeleda'
Aunuse karjala uhku 'lörts, vesine lumi'
lüüdi uhk 'hõljejää, veesegune lumi ja jää'
vepsa uhk 'hõljejää, veesegune lumi ja jää'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnades uhke ja uhal. uhtuma on tuletis nõrgaastmelisest variandist uhama. Eesti keeles on osas vormides kokku langenud uhtma vormistikuga. Vt ka ohatama.

vihm : vihma : vihma 'veepiiskadena langevad sademed'
● liivi vī’m 'vihm'
vadja vihma 'vihm'
soome vihma 'uduvihm'
isuri vihma 'vihm'
Aunuse karjala vihmu 'vihm'
lüüdi vihm 'vihm'
vepsa vihm 'vihm'
Inari saami vasme 'äsja sadanud õhuke lumi'
Läänemeresoome-saami tüvi. On peetud ka tuletiseks vihisema tüvest. Eesti keelest on laenatud vene mrd vigma 'torm, rahutu järv'.