[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

loksuma : loksuda : loksun '(vedeliku kohta:) korduval edasi-tagasi liikumisel kuuldavalt paiskuma; liiga avarana v lõdval olevana edasi-tagasi liikuma; aeglaselt ja loginal sõitma'
◊ klõks, lõks, plõksuma
● liivi loks 'löök', klõkšõ 'sulgeda; luksuda'
soome loksua 'loksuda, lõtkuda, praksuda'
isuri loksuttaa 'häälekalt juua'
karjala lokšoa 'loksuda, lõtkuda, kolksuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laks, luksuma, lokk2, nõksuma, pliks. Eesti keel on võinud mõjutada läti murdesõna slekžas tähendust 'hiirelõks'.

luikama : luigata : luikan 'heledasti huikama v hüüdma'
◊ luik
● vadja luikata 'neelata; rüübata', luikko 'luik'
soome luikata 'huigata, hõigata', mrd luikko 'luik'
isuri luikkoi 'luik'
Aunuse karjala luikkua 'nuuksuda'
karjala luikku 'hani'
lüüdi luikata 'häälitseda'
vepsa luikasteldas 'luksuda, kõõksuda; naerust lämbuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas huikama.

luksuma : luksuda : luksun 'järsult ning iseloomulike kõõksatustena sisse hingama'
◊ kluksuma
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Mõjutada on võinud ka saksa glucksen 'mulksuma, vulksuma'. Lähedane tüvi on nt sõnades laks, loksuma, puksima, pliks. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on vadja klukkaa 'loksuda, kloksuda (kana)', isuri klukkaa 'loksuda, kloksuda (kana)' ja soome mrd klukata 'luksuma ajada; kaagutada, kõkutada; klatšida'. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi kḷokst 'loksuma (kana); luksuma'.

öökima : öökida : öögin 'okset kiskuma; oksendama'
● vadja öötšütellä 'luksuda; röhitseda'
soome yökätä 'öökida'
Aunuse karjala üökkiä 'öökida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased häälikuliselt ajendatud tüved esinevad ka kaugemates sugulaskeeltes, nt mari üγə̑nč́aš 'luksuma', udmurdi vukpoti̮ni̮ 'iiveldama, oksele ajama', komi ve̮k 'jälkus, vastikus' ja ungari öklendezik 'öökima; röhatama'.