[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

karske : karske : karsket 'alkoholi mittetarvitav; kõlbeliselt puhas, vooruslik; karge, värske, karastav'; mrd 'lopsakas, haljas'
○ karsk, karss, karst
← alamsaksa karsch 'elav, värske, jõuline'

lobe : lobeda : lobedat 'lai, avar; lopsakas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnades lobama ja/või loppuma.

lopsakas : lopsaka : lopsakat 'jõudsalt ning (mahlaka ja) tugevana kasvav v kasvanud; lihav, täidlane; suur'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

ponts : pontsu : pontsu 'täidlane, trullakas, matsakas, lopsakas; mütsakas, pamp'
● liivi pontskõz (hrl mitm) 'kalts, räbal'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pants, põntsuma, pänts, põnt. Vt ka pontu.

puhev : puheva : puhevat 'kohev'
● soome mrd puhea 'lopsakas; kohev'
karjala puhakka 'uhke; ümmargune'
lüüdi puhauz 'turse, paistetus'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas puhuma.

pung1 : punga : punga 'kõrgemate taimede võsu alge; vegetatiivselt paljuneva organismi kehal uueks isendiks arenev väljasopistis'
● liivi būnga 'mugul, väike väljaulatuv osa; turse'
soome mrd punkea 'ümar, lopsakas, paks'
karjala punka 'kõveraks paindunud'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib ka olla vanem, soome-ugri tüvi, mille vasted on saami boggi 'paks (lühike) inimene', buggi 'kühm, küür; küürakas', ersa pokoľ 'klomp; klimp; tükike', mokša pokǝľ 'klomp; klimp; tükike', komi bugi̮ľ 'küür; pallitaoline moodustis', mansi pɔ̅χləp 'nööp, nupp', handi pŏŋkəḷ 'puupahk; oksa v tohu kühm (puul)', ungari bog 'sõlm; pahk'.

uus : uue : uut 'hiljaaegu valminud, loodud v omandatud'
◊ uudis
● liivi ūž 'uus'
vadja uusi 'uus; toores, värske; uudismaa'
soome uusi 'uus; värske'
isuri uus 'uus'
Aunuse karjala uuzi 'uus'
lüüdi uuž 'uus'
vepsa uź 'uus; järgmine; toores'
saami ođas 'uus; terve (puu kohta); lopsakas'
ersa od 'uus; noor'
mokša od 'uus; noor'
mari u 'uus; värske'
udmurdi vi̮ľ 'uus'
komi vi̮ľ 'uus; värske'
ungari új 'uus'
Soome-ugri tüvi.

võhm : võhma : võhma 'jõud, jaks'
Tõenäoliselt sama tüvi mis murdesõnas võhmas 'soosaar'. Sel juhul balti laen, ← balti *vešma, mille vasted on leedu vešėti 'vohama, rikkalikult kasvama'; vešlus 'lopsakas, viljakas'. Läänemeresoome keelte vasted on vadja Võhmas (oja nimi) ja soome vehmas 'haljas; lopsakas'; van kirjak 'karjamaa'; mrd 'noor lehtpuumets'. Teisalt on arvatud, et reeglipäratu variant sõnast võim, võima.