[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kõnd2 : kõnnu : kõndu 'väheviljakas, hrl kasutamata v asustamata maa-ala'
○ lõunaeesti kond
● soome kontu 'kodu, kodupaik'; mrd 'loomatoit (hein); turvas; soo'
Aunuse karjala kondu 'maa, maaomand; talu'
lüüdi kond, kondu 'kodupaik, kodutalu'
vepsa -kondus (esineb kohanimedes)
Läänemeresoome tüvi.

roog1 : roa : rooga 'söök, toit'; mrd 'supp, leem'
← alggermaani *rōkā
keskülemsaksa ruoche 'hoolitsus'
alamsaksa roke, ruke 'hoolitsus'
● vadja rooka 'söök, toit; loomatoit'
soome ruoka 'söök, toit'
isuri rooga 'söök, toit'
Aunuse karjala ruogu 'söök, toit; loomatoit'
lüüdi ruog 'söök, toit'
Laenatud on ka germaani tüve skandinaavia tuletis, rookima.

sõre : sõreda : sõredat 'hõre, harv; jäme, jämedateraline'
◊ sora-,sore
? ← indoeuroopa *ḱer-, *ḱoro-
saksa Hirse 'hirss'
leedu šerti 'toitma, söötma', šaras, pa-šaras 'loomatoit'
● vadja sorõa 'suur, jäme; sõre; jämedakoeline; harv'
soome sora 'kruus; kivikillustik'
isuri sorriia 'kare, jämedakoeline, jämedateraline, suur'
vepsa sorou 'kare, jäme; jämedalt jahvatatud'
? ersa śuro 'tera, vili'
? mokša śora 'tera'
On ka arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi, sama mis sõnas sorama. Mõnikord on arvatud, et tähenduses 'hõre, harv' on tegemist eri päritolu tüvega, mille vasted on soome sorea 'ilusa kehaehitusega, sihvakas, kena', isuri sorriia 'uhke, tore, hea välimusega' ja karjala sorie 'pikk ja sale; sirge ja väheste okstega (puu); selge; kena'. Vt ka hõre.