[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

apama : apada : apan lastek 'jooma'
● soome appaa 'süüa, ahmida; visata, toppida'
Aunuse karjala ape 'loomasööt, hekslid'
lüüdi ape͔ 'sulp, rokk'
vepsa apta 'süüa, ahmida'
saami vuohpput 'ahmida, kiiruga süüa'
Läänemeresoome-saami tüvi.

rahe2 : rahke : rahet 'nöör ikke kinnitamiseks tiisli külge; jämedam nöör unna küljes'; mrd 'room'
? ← alggermaani *draǥiz, *draǥez
vanaislandi drag 'vedu'
● liivi rō’gõz 'treng, veorihm'
soome rahje 'ühendusrihm (nt koodi varre ja nuia vahel); (mitm) roomad'
isuri rahe 'room'
Aunuse karjala rahkiš 'room; koodi varre ja nuia ühendusrihm'
lüüdi rahkiž 'room (ka vitsast)'
vepsa rahkiž 'room'
On ka oletatud, et balti laen, ← balti *razgis, mille vasted on leedu rezgis 'kott, kuhu pannakse loomasööt, kandevõrk' ja läti režģis 'punutis, võre'.

roht : rohu : rohtu mrd 'rohi'
? ← indoeuroopa *g^hróH-to-(n)-, *g^hróH-tu-
vanaislandi gróð-r, gróði 'taim, ravimtaim; (juurde)kasv'
rootsi grodd 'idu'
● vadja rohto 'heintaimed üldiselt'
soome rohto 'ravim'; mrd 'ravimtaim; umbrohi; loomasööt'
On ka arvatud, et sõna on läänemeresoome tuletis tüvest rohi.

sulp : sulbi : sulpi 'kuuma veega ülevalatud aganatest v hekslitest loomasööt; pehme pudrutaoline muda, jää, lumi vms mass'
On arvatud, et eestirootsi laen, ← eestirootsi sulp 'sulp'. Teise võimalusena võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vasted on soome sulppu 'puru, purustatud aine; õlgedest hobusesööt; jääsupp', isuri šulppia, šulputella 'pladistada'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Sulp 'hekslitega segatud (viinapõletus)jäätmed, mida kasutatakse loomasöödana'.