[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

abu : abu : abu mrd 'piht, pihakoht; abaluukoht; liistik, naiste pihik'
◊ aba-1
● liivi a’b 'õlg', a’b-lū 'abaluu'
On arvatud, et tüve vasted võivad olla soome mrd häväs, häpäs, häpä 'looma, peamiselt hobuse selja kõrgeim koht', saami seahpi '(põhjapõdra, lehma, hobuse) selja esiosa'.

amelema : amelda ~ ameleda : amelen 'armatsema, kergemeelselt armusuhteid looma; kurameerima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Võib ka olla reeglipäratu variant sõnast jamelema 'jagelema, jändama', jama1. Sõna esialgne tähendus on olnud üsna laialivalguv: 'rabelema; tõrkuma (hobuste kohta); edvistama'. On arvatud, et sõna praegust tähendust on võinud mõjutada ka amüseerima, van amiseerima 'flirtima, kurameerima', ← saksa amüsieren 'amüseerima, lõbustama', mõjutada on võinud ka nt armastusjumala nimi Amor.

ehitama : ehitada : ehitan 'püstitama, rajama; looma, kujundama'; mrd 'ehtima' ehtima

ehtima : ehtida : ehin 'kaunistama; end valmis seadma'
◊ ehitama
● liivi ē’ḑõ 'riietuda'
vadja ehtiä '(end) ehtida; jõuda (ajaliselt); jaksata, suuta'
soome ehtiä 'jõuda (ajaliselt), areneda; tulla'
isuri ehtiä 'jõuda (ajaliselt); tulla'
Aunuse karjala ehtie 'jõuda; ootamatult haigestuda'
lüüdi ehťidä 'jõuda, aega saada'
vepsa ehťťä 'jõuda (ajaliselt); küpseda; oma nina toppida; valutada'
saami astat 'jõuda, aega saada'
mari ə̑štaš 'tegema, valmistama, looma, töötama'
komi ešti̮ni̮ 'lõppema; jõudma (ajaliselt); surema'
Võib olla soome-ugri tüvi. Teise seletuse järgi vana balti laen, ← eelbalti *jeh₁g-i̯e, *jeh₁g-i̯o, mille vasted on läti jēgt 'aru saama, mõistma', leedu jėgti 'võima, suutma'. Sel juhul oleksid kaugemate sugulaskeelte vasted erandlikult laenatud läänemeresoome keeltest.

hammas : hamba : hammast 'luumoodustis inimese v looma suuõõnes toidu haaramiseks ning peenestamiseks'
← balti
leedu žambas 'terav serv või nurk'; žambis 'puuader'
läti zobs 'hammas'
● liivi āmbaz 'hammas'
vadja ammas 'hammas; konks, pulk; sälk, täke'
soome hammas 'hammas'
isuri hammas 'hammas; sälk, täke'
Aunuse karjala hammas 'hammas; pulk'
lüüdi hambaz 'hammas; pulk'
vepsa hambaz 'hammas; pulk, pii; täke, sälk'
Vt ka pii.

jäse : jäseme : jäset 'üks põhiliselt liikumiselundeina talitlevatest looma keha külgmistest paarilistest jätketest'
● vadja jäsen 'liiges'
soome jäsen 'jäse, kehaliige; liige'
isuri jäsen 'liiges'
karjala jäsen 'jõud, energia'
ersa eźńe 'liiges, lüli; sõlm, lehe kinnituskoht taimedel'
mokša äźńä 'liiges; jäse'
mari jə̑žə̑ŋ 'liiges; varrelüli'
udmurdi joz 'lüli; osa', jozvi 'liiges'
komi je̮z 'inimesed, rahvas', je̮zvi 'liiges'
Läänemeresoome-permi tüvi.

kaduma : kaduda : kaon 'kaotsi minema; lahkuma; (aja kohta:) mööduma; olemast lakkama'
● liivi ka’ddõ 'kaduda'
vadja katoa 'kaduda'
soome kadota, mrd katoa 'kaduda; hääbuda'
isuri kaottaa 'kudumisel silmi kahandada'
Aunuse karjala kavota 'kaduda; langeda, hukka minna'
lüüdi kadoda 'kaduda'
vepsa kadoda 'kaduda; kahaneda (kuu kohta); surra (looma kohta)'
saami guođđit 'jätta; ära jätta; maha jätta, lahkuda'
ersa kadoms '(maha, alles, pooleli, meelde) jätma; lahkuma, eemalduma; alles v järele jääma'
mokša kadəms 'jätma; lubama, laskma'
mari koδaš (oleviku ains 1P koδem) 'jätma; loobuma, hülgama; ära v vahele v tegemata jätma', koδaš (oleviku ains 1P koδam) 'jääma, püsima; järele v üle jääma'
udmurdi ki̮ľi̮ni̮ 'maha jääma (millestki); jääma, püsima'
komi koľni̮ 'jätma (kusagile); hülgama; jääma; maha jääma (millestki); väikeseks jääma (riiete v jalanõude kohta); mööduma, läbi saama'
handi χăj- 'jätma'
mansi χūľ- 'jätma', χuľt- '(järele) jääma'
ungari hagy 'jätma; laskma, lubama; järele v alles jätma; pärandama; (kellegi) hoolde jätma'
neenetsi χajo- 'jääma', χaje- 'jätma'
eenetsi kai- 'jääma'
nganassaani kou- 'jääma'
sölkupi k͔uə̑ćǝ- 'jätma'
kamassi kojo- 'jääma'
Uurali tüvi. On ka oletatud, et läänemeresoome keelte tüvi on germaani laen, ← alggermaani *skat-, mille vaste on norra mrd skata- 'teravikuga lõppema, järsult teravnema, järsku lõppema; vähenema, kahanema', kuid seda ei peeta kuigi usutavaks. Vt ka kõdu.

kalev1 : kalevi : kalevit 'hiid, vägilane; ülik, vanem'
● soome Kaleva (müütiline isikunimi); mrd kaleva 'halbade kommetega; tugev, suurepärane (inimese, looma kohta); põuavälk'
karjala kaľeva 'reibas, tarmukas, kärmas; nõukas, võimekas; uhke; vallatu, üleannetu'
On arvatud, et tuletis tüvest kali2. Teisalt on peetud skandinaavia laenuks, ← tüvi, mille vaste on vanaislandi mehenimi Kalfr, Kalf, Kalvr, Kolfr. Veel on oletatud, et sõnas on läänemeresoome-saami tüvi, mille vaste on ka saami gállagas liitsõnas gállagasdolat 'helendavate organismide põhjustatud helendus meres'. Vt ka kalev2.

kammits : kammitsa : kammitsat 'liikumist takistav seade hobuse vm looma jalgade küljes'; mrd 'kinnitusvahend (kalapüünisel, harkadral)'
◊ kammeljas
← balti
leedu kampas 'nurk'
läti kampis 'kaelaraud; kõver puu'
● vadja kammittsa 'kammits'
soome kammitsa 'kammits'; mrd 'valesti seotud lõimelõng; kokku seotud paar saunavihtu'; kampi 'vänt'; mrd 'käepide (nt sirbil, vikatil); sirp'
isuri kammitsa 'kammits; veel mitte kõndiva lapse liikumist takistav seade'
Aunuse karjala kampičču, kammičču 'kokku seotud paar vihtu v vihke; raudkonks (kahest puust uuristatud paadi poolte ühendamiseks)'
? vepsa kambič 'tugipuu'
Laentüvele on lisatud läänemeresoome liide -ts(a). Tuletusliiteta tüvi esineb iseseisva sõnana vaid soome keeles (kampi). kammeljas on samuti läänemeresoome tuletis sellest tüvest. On ka oletatud, et tüvi on slaavi laen, ← tüvi, mille vaste on serbia kàmba 'ikke osa, mis pannakse härjale ümber kaela', või germaani laen, ← alggermaani *kamp-, mille vaste on saksa mrd kamp 'puu, mis pannakse sigadele kaela (tarast läbi ronimise takistamiseks)'.

kara : kara : kara 'looma (härja) suguti; sellest valmistatud nuut v kantsik; kella v krapi tila'
● soome kara 'pulk, tapp; varras, varb, telg; kuivanud puu(oks)'; mrd 'lukukeel; (adra) vannaspuu; suguti'
Aunuse karjala kara 'noarood, vikati tera kinnitusosa'
lüüdi kara liitsõnas kara-oks 'puu (kuivanud) alumine oks'
Läänemeresoome tüvi.

karv : karva : karva 'loomade ja inimeste naha niitjas sarvainest moodustis; (looma) karvkate; värvus'; mrd 'sulg, suled; seisukord, olemus, välimus'
◊ karune
← balti
leedu gauras (hrl mitm gaurai) 'karv(ad); karvatutt; taime kiud'
läti gauri (mitm) 'häbemekarvad'
● liivi kōra 'karv; udusulg; värvus'
vadja karva 'karv, harjas; värvus'
soome karva 'karv; karvkate'; mrd 'värvus; olemus, loomus'
isuri karva 'karv; värvus'
Aunuse karjala karvu 'karv; värvus; välimus'
lüüdi karv 'karv; värvus'
vepsa karv 'karvkate, kehakarvad; (karvkatte) värvus'

kaust : kausta : kausta '(papist) kaaned koos nende vahel olevate paberitega; formaat; jalasega paralleelne pikipuu ree kodarate otsas; suur nahatükk'
○ kirderanniku kausta
← balti *skaustas
läti skausts '(looma) turi'; mrd 'ristluu'
● liivi kōsta 'ree põikpuu'
vadja kaussa 'reekaust'
soome kausta 'reekaust'; mrd 'rannik'
isuri kausta 'reekaust'
Aunuse karjala kaustu 'reekaust'
lüüdi kaust(e͔) 'reekaust'
vepsa koustaz 'reekaust'
Balti keeltes looma või inimese kehaosa märkinud tüvi on läänemeresoome keeltes hakanud tähistama eelkõige ree osa; nende nimetamine kehaosade järgi on tavaline, vrd nt jalas. Eesti keeles on tähendusest 'turi' kujunenud 'suur nahatükk' (mis loogiliselt hõlmas turja), selle edasiarendused on tänapäeva kirjakeele põhitähendused 'kindla suurusega paberileht, formaat' ning '(kindla suurusega) paberite kogum'.

keha : keha : keha 'inimese v looma kogu organism; selle keskosa, kere; eseme põhiline osa; asi, moodustis tervikuna; riist lõnga kerimiseks ja kanga käärimiseks'; mrd 'suurem puunõu; (mitm) vankri redelid, küljelauad, nende ja põhja vaheline ruum'
● liivi kejā 'keha, kere; kõht; mahuti'
soome kehä 'sõõr, ring; ehitise palkkere, karkass; (akna-, ukse-)leng; võll, rull; kangakeha'
isuri kehä 'kangakeha; päikese tara'
Aunuse karjala kehä 'võru, rõngas, raam (nt sõelal); ümmargune alus'
lüüdi kehä 'kangakeha; tohukera'
? saami giessat 'käärida, mähkida; kerida; käänduda, loogelda (jõe kohta)'
ersa či 'päike; päev'
mokša ši 'päike; päev'
mari keč́e 'päike; päev; ilm'
? udmurdi ki̮č 'silmus'
? komi ki̮č 'ring; rõngas; ümberpiiramine'
idahandi kö̆tš 'rüsa või mõrra rõngas', sŏk-kö̆tš 'kepi rõngas'
mansi kis '(tünni vms) vits', suw-kis 'suusakepi rõngas'
? ungari van kégy 'ring, sõõr', mrd kegyelet 'vikerkaar'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kehklema ja ketas.

kere : kere : keret 'keha keskosa, keha ilma pea ja jäsemeteta; liiklusvahendi, hoone, eseme vms keskne osa'
● liivi kȯ’r 'ring, sõõr'
vadja tšeri 'sõela (lai puust) kere, võru'
soome mrd keri, kere '(vaka, karbi, sõela, vokiratta) raam (serv, külg); vakk; suusakepi rõngas; tapetud looma kere'
udmurdi mrd kuri̮ 'vaskrõngas'
komi mrd kor '(sõela, korvi) raam'
ungari körül 'ümber; ümbruses, läheduses; ringis, paiku'
Soome-ugri tüvi.

kinner : kindra : kinnert 'põlvetagune lohk, põlveõnnal'; mrd 'reis, kints; looma põlveliiges, koodinukk; reie ülaosa, reba'
● vadja tšinnar 'sääremari', tšintered (mitm) '(põlve)õnnal'
soome kinner, kintere 'kinderkont, tagumise jala koodiots'; mrd 'põlveõnnal; jalg'
Aunuse karjala kińńer 'põlveõnnal'
lüüdi kinďer liitsõnas kinďerkoukk(u) 'põlveõnnal; küünarliigese sisepind'
vepsa kindred (mitm) 'sääremarjad'
Inari saami koodâr 'põlveõnnal'
On arvatud, et sama tüve variant mis sõnas kints.

kints : kintsu : kintsu 'reis (inimesel); looma (taga)jala ülemine, jämedam osa'; mrd 'ais'
? ← balti
leedu kenklė 'põlveõnnal', kinka 'põlveõnnal; (looma) koot'
läti cinkslis 'sääremari; tagajala alumine osa', cinca 'sääremari; sea tagajala alumine osa'
● vadja kinttu 'kints'
soome kinttu 'jalg, koib; kints'
isuri kinttu 'kints'
Aunuse karjala kintu 'jalg'
Eesti keelest on laenatud läti mrd ķincas 'puusad'. Vt ka kinner.

kiskuma : kiskuda : kisun 'tõmbama, sikutama; tõmbuma; kippuma mingis suunas arenema, muutuma v minema; tugevasti kuhugi v midagi tegema meelitama; kaklema, tülitsema; katki rebides hammustama, hammaste v küüntega rebima; midagi v kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma v puutuma; mingist kohast ülemäära pingul, kitsas olema'; mrd 'kurnama, vaevama, nõrgestama; riideid kandma, kulutama; (uudis)maad harima'
◊ kisa1
● liivi kīskõ '(ära v puruks) rebida v tõmmata; (puud) lõhestada, (peergu, laaste) kiskuda'
vadja tšiskoa 'rebida; peergu kiskuda; nülgida; vallatleda, hullata'
soome kiskoa 'rebida, tirida; sikutada, tõmmata; liigkasu võtta, nöörida'
isuri kiskoa 'puukoort, peergu vms kiskuda; nülgida'
Aunuse karjala kiškuo '(ära v puruks) rebida v tõmmata; röövida, varastada; liigkasu võtta, nöörida'
lüüdi kiškoda 'ära rebida; peergu, tohtu kiskuda; kitkuda, üles tõmmata; röövida'
vepsa kiškaita 'lõhki lüüa, purustada; lõhki lõigata; läbi torgata'
saami gaikut '(puruks) rebida; tõmmata, sikutada; liigkasu võtta, nöörida; murda; lammutada'
mokša kiśkəŕams 'kraapima, küünistama; kriimustama'
? udmurdi keśi̮ni̮ '(ära v katki) rebima v tõmbama; (niint, puukoort) kiskuma'
? komi mrd kośni̮ '(ära) rebima v tõmbama, ära v maha võtma; tapetud looma puhastama; koorima, puhastama'
? idahandi kö̆s- 'rebima, katki tegema'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Teise arvamuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vaste (esitatud udmurdi, komi ja handi vaste asemel) ungari mrd kísál- 'vihastama, üles ässitama, tülitsema'. Vt ka kiistal.

kodar : kodara : kodarat 'rummu ja pöida ühendav pulgataoline ratta osa'
○ kirderanniku kedar, lõunaeesti kõtar
← balti
leedu ketera, ketaras 'looma selgroog turja juures; mäehari'
● liivi kõddõrz 'reekodar'
vadja kõtara '(ree)kodar'
soome ketara 'reekodar; koib'
? ersa kodorks 'vars; kõrs; juurviljapealsed', kodor 'väänduv vars; kukehari'
? mokša kodərks 'vars; väänel'

koib : koiva : koiba '(looma) jalg'
● liivi kūoiba 'hülgenahast king'
vadja koipa 'koib, jalg'
soome koipi 'koib, jalg'
isuri koibi 'koib, jalg'
karjala koipi 'koib, jalg'
lüüdi koib 'koivanahk'
Läänemeresoome tüvi.

korjus : korjuse : korjust '(looma) laip'; mrd 'alaväärtuslik asi või olend'
On arvatud, et tuletis korjama tüvest.

kukal : kukla : kukalt 'inimese v looma pea tagaosa'
● vadja kukkula 'pealagi'
soome mrd kukku 'tipp; kuhi', kukkula 'küngas, kõrgendik'
isuri kukkula, kukkura 'küngas, kõrgendik'
Aunuse karjala kukkuri 'küngas; kuhi; tipp'
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis murdesõnas kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik', kuker-2. On oletatud, et sama tüvi on ka sõnades kukkur ja kupar. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd kukurs 'küür' .

kõhn : kõhna : kõhna 'õhukese nahaaluse rasvkoega, lahja'
● soome kehno 'vilets, kehv; halb'; mrd 'kurivaim, kurat'
isuri kehno 'vilets; kõhn; lahja'
Aunuse karjala kehno 'kurat, kurivaim, paharet'
lüüdi kehno 'kurat, kurivaim, paharet'
? saami geanis 'sobiv tapmiseks (looma kohta); halb'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi.

käpp : käpa : käppa 'looma jala kõige alumine (küünistega) osa'
● liivi käpā 'käpp'
soome mrd käppä 'käpp'
karjala käppi, käppü 'veelinnu jalg'
lüüdi käpät 'käpp'
ersa kepe 'paljajalu'
mokša käpä 'paljajalu'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi käpp 'käpp'. Vt ka käbar.

külg : külje : külge 'inimese v looma vasak- v parempoolne kehaosa'
◊ külili, küllakil
● liivi kiļg 'külg'
vadja tšültši 'külg'
soome kylki 'külg; ribi (toiduna)'
isuri külgi 'külg'
Aunuse karjala külgi 'külg'
lüüdi küľg 'kase külg'
vepsa küľg 'roie, küljeluu'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et tüve vasted võivad olla ka mari kə̑l liitsõnas kap-kə̑l 'kehaehitus', ungari kül- 'väline', sölkupi kī̮lǝ 'rind', kuid see on kaheldav.

künna- liitsõnas künnapuu 'puu jalaka perekonnast (Ulmus laevis)' mrd 'kõõlus'
● liivi kīnda- sõnas kīndabǟ 'künnapuu; jalakas'
vadja tšünnä- liitsõnas tšünnäpuu 'künnapuu'
soome mrd künne- liitsõnas künnepää 'jalakas; looma kaela- v seljakõõlus'
Läänemeresoome tüvi. Tähendus 'kõõlus' on ilmselt algsem, puu nimetus on sellest kujunenud ühise omaduse järgi: künnapuu on sitke nagu kõõlus. Vt ka künnap.

lahtima : lahtida : lahin 'looma v loomi tapma'
← alamsaksa slachten 'tapma, veristama'
← saksa schlachten 'tapma, veristama'
Laenatud võib olla ka sama alamsaksa tüve tuletis, lahing.

laik : laigu : laiku 'ümbrusest värvitooni vm poolest erinev väike pinnaosa'
← alggermaani *blaik(ⁱj)ōn-, *blaika-z
vanaislandi bleika, bleikja 'valge värv', bleikr 'kahvatu, kahkjas'
soomerootsi bleka 'veel kasvavale puule kirvega löödud märk'
rootsi mrd blaikå 'valge koht maas'
● ? liivi laik 'lauguga loom; lauk looma otsaesisel'
vadja laikko 'narmas'
soome laikka, laikkale 'laastust suurem puutükk; liist; suur täpp', laikku, plaikku 'täpp, tähn, plekk'
Aunuse karjala laikku 'täpp; sula koht kevadjääs'
Sama germaani tüvi võib olla laenatud sõnas lõikama. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, pleekima.

lape : lappe : lapet mrd '(värava, ukse, akna, ka sea vm looma) külg'
◊ lapuline
● liivi lapīņ, lapīt 'küljetsi; põigiti'
soome mrd lappea, lape '(lapik) külg; nõlv'
Aunuse karjala lappieh 'eemale, kõrvale', lappielaine 'kõrvaline, võõras'
vepsa lapt 'külg, serv, kõrvaline koht'
saami láhppat 'mööda'
Läänemeresoome tüvi. Kaugemate sugulaskeelte sõnad, mida on sageli peetud selle tüve vasteteks, nt ersa lapuža 'sile, tasane; madal; tasane, lausk; avar', mokša lapš, lapǝš 'lame, lapik', mari lap 'madal', udmurdi lap, lape̮g 'madal', komi lap 'lame külg, (labida, käe) laba', handi lăpsək 'lame, madal', ungari lapos 'lame, lapik' ja neenetsi lǝbćojə 'lapik, lame', on ilmselt rööpselt tekkinud häälikuliselt ajendatud sõnad. Need ei sobi vasteteks häälikulistel ega ka tähenduslikel põhjustel. Saami vaste on tõenäoliselt läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka lapi.

laps1 : lapse : last 'inimene sündimisest kuni sugulise küpsemise alguseni; järglane, poeg v tütar'
○ lõunaeesti lats
● liivi läpš 'laps'
vadja lahsi 'laps; (looma, linnu jne) poeg'
soome lapsi 'laps'
isuri laps 'laps'
Aunuse karjala lapsi 'laps'
lüüdi lapš 'laps'
vepsa lapś 'laps; lapsuke'
? ersa lavś 'häll'
? mokša lavks 'häll'
? mari lepš 'häll; lapse kandekorv'
? neenetsi jebcᵊ 'häll'
? eenetsi liču 'häll'
? nganassaani labsə 'häll', labsǝkǝǝ 'noorim laps'
? sölkupi ćopsǝ 'häll'
? kamassi ťeps 'häll'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on kaheldavad tähenduserinevuste tõttu. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Laps 'laps'.

lauk2 : laugu : lauku '(looma) valge otsmikulaik; sellise laiguga loom; (juukse)lahk'
← balti
leedu laukis 'lauguga pull', laukas, lauka 'lauguga hobune v veis'
läti lauks 'lauguga pull'
● ? liivi laik 'lauguga loom'
vadja laukko 'päitsik, valge peaga lehm; lauk hobune', lauko 'päitsik'
soome laukki 'lauk; lauguga loom'
Aunuse karjala laukoi 'lauguga lehm'
vepsa louk 'lauk'

liha : liha : liha 'looma lihaskude; keha, ihu'
● liivi lejā 'keha, ihu'
vadja liha 'liha; keha, ihu'
soome liha 'liha'
isuri liha 'liha'
Aunuse karjala liha 'liha'
lüüdi ľiha 'liha'
vepsa ľihä, ľiha 'liha'
saami liiki 'nahk'
Läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud.