[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

huljuma : huljuda : huljun 'tasa õõtsuma, lainetama, heljuma'
● soome huljua 'loksuda; sulpsuda, solksuda'
Aunuse karjala huljahtoakseh 'loksuda, heljuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas heljuma.

kädisema : kädiseda : kädisen 'teravalt sädistama; heleda häälega kiiresti ja palju rääkima'
● soome van srmt kätistä 'viriseda, vinguda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kidisema, sädistama, kätsatama ja Aunuse karjala sõnas krädžištä 'loksuda (kana kohta)'.

ladisema : ladiseda : ladisen 'häälekalt sadama, voolama'
◊ pladisema
● vadja platisa 'lobiseda'
soome latista 'loksuda; pladiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lidisema, lodisema, lödi, padisema, lagisema, lahisema, lalisema. Vt ka ladus.

loik : loigu : loiku '(ajutiselt) kogunenud vesi maapinna lohukeses'
● liivi luoik 'org; madal ala, soo'
? soome loikkua 'loksuda, pritsida', loikko 'loksumine; tilk, piisk'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Kui eesti ja liivi sõna algne tähendus on olnud 'org, lohk', võib soome tüvi olla rööpselt kujunenud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi låiko 'veelomp'.

loksuma : loksuda : loksun '(vedeliku kohta:) korduval edasi-tagasi liikumisel kuuldavalt paiskuma; liiga avarana v lõdval olevana edasi-tagasi liikuma; aeglaselt ja loginal sõitma'
◊ klõks, lõks, plõksuma
● liivi loks 'löök', klõkšõ 'sulgeda; luksuda'
soome loksua 'loksuda, lõtkuda, praksuda'
isuri loksuttaa 'häälekalt juua'
karjala lokšoa 'loksuda, lõtkuda, kolksuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laks, luksuma, lokk2, nõksuma, pliks. Eesti keel on võinud mõjutada läti murdesõna slekžas tähendust 'hiirelõks'.

longuma : longuda : longun 'lõdvalt rippu vajuma'
● soome (k)lonkkua 'loksuda, lõtkuda, kõikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Sama tüve vasted võivad olla soome longota 'lahti tulla, eralduda; avaneda', isuri longuttaa 'praokile avada, paotada', Aunuse karjala longata 'lahti lüüa', lüüdi longaińe '(ukse)pragu' ja võib-olla ka vepsa longoitez '(maa)lihe; järsak'. Vt ka lõnkuma.

lontsima : lontsida : lontsin 'lonkima, vantsima'
● vadja lontsakas 'kogukas, lahmakas, kohmakas'
soome mrd lonsua 'loksuda, kõikuda, õõtsuda', lonsia 'laiselda, ringi lonkida; vantsida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lentsima, lõntse, löntsima, lontima.

lopsima : lopsida : lopsin 'korduvalt lööma, viskama'
◊ klopsima, klõpsuma
● liivi lops 'kõrvakiil'
vadja lopsia 'lüüa, peksta, kõrvakiile jagada', klopsahtaa 'kolksatada, klopsatada'
soome lopsia 'lobiseda; süüa, naksata; lüüa, peksta'
isuri klopsahtaa 'kolksatada, klopsatada'
karjala lopsoa 'loksuda, plõksuda; lirtsuda, p(l)atsuda'
vepsa lopsahtada 'plartsatada, potsatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lupsama, kopsima, popsima, ropsima, vops, loppis, loppuma. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hlåps 'hoop, löök' (← lops).

luksuma : luksuda : luksun 'järsult ning iseloomulike kõõksatustena sisse hingama'
◊ kluksuma
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Mõjutada on võinud ka saksa glucksen 'mulksuma, vulksuma'. Lähedane tüvi on nt sõnades laks, loksuma, puksima, pliks. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on vadja klukkaa 'loksuda, kloksuda (kana)', isuri klukkaa 'loksuda, kloksuda (kana)' ja soome mrd klukata 'luksuma ajada; kaagutada, kõkutada; klatšida'. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi kḷokst 'loksuma (kana); luksuma'.

läikima : läikida : läigin 'tugevasti valgust peegeldama, vastu helkima; iiveldama; üle ääre maha loksuma'
● vadja läütšellä 'läigelda, sätendada', läüttšää 'läigatada, loksuda', läikkiä 'läikida, sätendada, sädeleda, helkida'
soome läikkyä 'loksuda, pritsida; helkida, sillerdada, läikida'
isuri läikkiä 'loksutada, pritsida', läikkää 'läikida, sätendada, särada'
Aunuse karjala ľäikküö 'loksuda, laksuda; maha loksuda, läigatada; särada, helkida'
lüüdi läikküdä 'loksuda; leegitseda, loita'
vepsa ľäikta 'loksuda, pritsida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

solisema : soliseda : solisen 'heli tekitades voolama, liikuma'
○ lõunaeesti tsolisema
● liivi tšolīņţõ 'suliseda, pladiseda; vestelda, lobiseda', šolā 'hääl, heli, müra'
vadja šolata, šolisa 'soliseda, vuliseda'
soome solista 'soliseda'
isuri šolissa, ťš́olissa 'soliseda'
Aunuse karjala šolišta 'vuliseda, soliseda; loksuda'
lüüdi šolišta 'soliseda'
vepsa šole͔ita 'soliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sulisema, silisema, kolama, sorama, solksama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi siåḷa 'solistama, pladistama, voogama' ja läti mrd čollāties 'solistama, pladistama'.

tiuksuma : tiuksuda : tiuksun 'siutsuma, piuksuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kiuksuma, kriuksuma, niuksuma, piuksuma, siuksuma, viuksuma. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on vadja ťiukata 'siutsuda, säutsuda', soome tiukkua 'sidistada, siutsuda, vidistada', isuri ťš́iukkaa 'sidistada, siutsuda, vidistada', Aunuse karjala tiukkua 'piiksuda, siutsuda', čiukka- 'piiksuda, siutsuda', vepsa čuu̯kta 'siutsuda; loksuda (kana kohta)' ning eesti murdesõnad tiukuma, tsiukma 'piuksuma, siuksuma'.