[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

allikas : allika : allikat 'põhjavee loodusliku väljavoolu koht maapinnal v veekogu põhjas, läte'
? ← balti
leedu šaltenis 'allikas', šaltinis 'miski, mis on külm; (külm) allikas; vappekülm'
● soome allikko 'laugas; loik'
saami állet- liitsõnas Álletnjárga '(kohanimi)'
Balti laen eeldab, et läänemeresoome keeltes on varem tüve alguses olnud h. Eesti vanemas kirjakeeles on h sõna algul, samas on soome keeles sõnaalgulise h kadu tavatu. h on võinud kaduda ala- tüveliste sõnade mõjul. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

kulbas : kulpa : kulbast 'kaldaõõnsus'
← alggermaani *kulpō
rootsi mrd kulpa 'väike lohk maas'
norra mrd kulp '(veega täidetud) lohk maas'
● soome mrd kulppa 'lumesulamisvee tekitatud auk räästa all; loik, lomp'
isuri kulppa 'auk maa sees'

loik : loigu : loiku '(ajutiselt) kogunenud vesi maapinna lohukeses'
● liivi luoik 'org; madal ala, soo'
? soome loikkua 'loksuda, pritsida', loikko 'loksumine; tilk, piisk'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Kui eesti ja liivi sõna algne tähendus on olnud 'org, lohk', võib soome tüvi olla rööpselt kujunenud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi låiko 'veelomp'.

lomp : lombi : lompi '(suurem) loik'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. On arvatud, et võib olla tüve lamm variant või saadud sõnade lamm ja lomm segunemisel. Eesti keelest on laenatud läti lumpis 'lomp'.

luht : luha : luhta 'suurvee ajal üleujutatav ala'
← balti
leedu lukštas 'lopsakate lehtedega veetaim; tarn; varsakabi (Caltha palustris)'
läti luksts 'lopsakate lehtedega pehme taim; kõrs; niiske madalik; kevaditi üleujutatav jõeäärne ala'
● vadja luhta 'tarn; luht, luhaniit'
soome luhta 'luht, luhaheinamaa; tarn'
isuri luhta 'kuluhein, vana hein'
Aunuse karjala luhtu 'lomp, loik, poriauk'
lüüdi luht 'lomp; luht'
vepsa luht 'lomp; madalik; üleujutatav heinamaa'
Väljendit luhta minema kasutati algul ilmselt lõpnud loomade kohta, kes heinamaale maeti, vrd aia taha minema. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Lucht 'ranna-, jõeniit'.

oit : oidu : oitu mrd 'loik, lomp, vett täis auk'
● vadja uitto '(vee)loik, lomp; lodu, soovik, madal vesine koht (heinamaal v metsas)'
soome mrd uitto 'kergesti vesiseks muutuv koht, kevaditi vee all olev heinamaa'
isuri uitto 'vana jõesäng; lomp'
karjala uitto 'väike järv; vesine org'
lüüdi uitto 'kitsas ja pikk märg heinamaa küngaste vahel'
vepsa uit 'tiik, suur lomp'
On arvatud, et võib olla tuletis ujuma tüvest. Pakutud ugri keelte vasted, handi ui̯ŋǝt͕ 'madal heinamaa, mis on suurvee ajal üle ujutatud', mansi ōjta 'niit, üleujutatud ala, soo', on ilmselt teist päritolu.

padu1 : padu : padu 'madal vesine koht, pehme soine (heina)maa v võsastik, suurem loik v madal järv, mis suvel põuaga võib kuivada; tihe põõsastik, padrik'
Võib olla tuletatud tüvest pada2. Eesti keelest on laenatud läti mrd pada 'madalam koht põllul', pade 'tiik', padiņš 'väike põldudevaheline aas'. Vt ka padrik.

puts : putsi : putsi 'naise suguelund'
● Salatsi liivi puts 'naise suguelund'
vadja puttsi 'häbe'
On arvatud, et võib olla laenatud saksa või alamsaksa keelest, ← saksa Pfütze, mrd Pfutsche 'kaev; loik, lomp' või ← alamsaksa putse, pütte 'märg auk; allikas, kaev', pute 'välimine suguorgan'.

sonn : sonni : sonni 'vesine ala, nt üleujutatav heinamaa, järve-, jõesopp, pehme merekallas; loik'
On arvatud, et võib olla tüve soon reeglipäratu variant. Vt ka sannikas.