[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 5 artiklit

laapama : laabata : laapan 'peoga üle tõmbama, kaapama; liipama'
laaberdama
soome mrd laapata, laapustaa 'käia, vaevaliselt liikuda'
Võib olla sama häälikuliselt ajendatud tüvi mis sõnas laabakil, lähedane tüvi on nt sõnades lääpama, lööpama. On ka oletatud, et skandinaavia laen, ← algskandinaavia *slāpaR, mille vasted on vanaislandi slápr 'laiskvorst', norra slåp 'logeleja'. Veel on arvatud, et vene laen, ← vene lápa 'käpp, jalg'. Nimetatud vene allikast on laenatud murdesõna laapa 'ankruharu; aeru laba; ujulest'. Vt ka liipama.

looder : loodri : loodrit 'logeleja, laiskvorst'
vene lódyr 'logard'
Laensõna levikut on toetanud omatüvi lodev, mõjutada on võinud ka alamsaksa lod(d)er 'lodev inimene, logeleja, logard'. Samatüveline tegusõna looderdama võib olla samuti laenatud, ← vene lódyrničat, mrd lódarit 'looderdama, logelema' või ← baltisaksa loddern 'laisklema, vedelema, logelema'. Vt ka looberdama.

pasatski : pasatski : pasatskit kõnek 'hulgus, logeleja, päevavaras; pätt, suli'
vene posádskij van 'possaadielanik'; mrd 'huligaan'
Eesti keele kaudu on laenatud eestirootsi pasatske 'kaltsakas; pätt'.

rekk : reki : rekki mrd 'lohakas, räpane, solgutatud (hrl kassi kohta)'
?alamsaksa dreck 'mustus, saast, pori, sõnnik'
?saksa Dreck 'mustus, saast, pori, sõnnik'
Võib ka olla häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome retku 'laaberdis, logeleja, joodik; lotendavad riided, räbal, kalts', isuri retku 'räbal, näru, kalts [?]' ja Aunuse karjala retkotta- 'vedelda, lösutada'; lähedane tüvi on ka murdesõnas räga 'röga, tatt; mustus' ja röga.

santlaager : santlaagri : santlaagrit 'logeleja, tuuletallaja'
Ilmselt saksa laen, ← saksa Schandluder (sõimusõna liiderliku naise kohta), mis on eesti keeles rahvaetümoloogiliselt moonutatud.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur