[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 9 artiklit

lobi : lobi : lobi kõnek 'söök, hrl vedel toit v supp; (hrv) lobjakas' lobama

lobjakas : lobjaka : lobjakat 'vesine sulalumi'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas lobama ja/või loppuma.

loppuma : loppuda : loppun '(maha) loksuma; lõdvalt ripnevana lopsuma'
loputama
● ? soome lopakka 'lumesadu, lörts; lumelobjakas; lomp'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas lobama. Lähedane tüvi on nt sõnas lopsima. Kaugemates sugulaskeeltes võib tüvi olla rööpselt tekkinud: ersa lopavťems 'niisutama, märjaks tegema; likku panema', mari lup 'niiske, rõske', komi lapi̮d 'niiske, rõske'. Vt ka lobjakas.

lumi : lume : lund 'jääkristallidest v nende kogumitest koosnevad tahked sademed'
liivi luim, lum 'lumi'
vadja lumi 'lumi'
soome lumi 'lumi'
isuri lumi 'lumi'
Aunuse karjala lumi 'lumi'
vepsa lumi 'lumi'
lõunasaami lopme 'lumi'
ersa lov 'lumi'
mokša lov 'lumi'
mari lum 'lumi'
udmurdi li̮mi̮ 'lumi'
komi li̮m 'lumi'
? ungari mrd lom 'lobjakas; kevadel jõel minev jää'; van 'härmatis puude okstes'
neenetsi jomća 'nõrk lumesadu'
nganassaani ďúm 'lumesadu'
sölkupi ćom- 'lund sadama'
Uurali tüvi.

pori : pori : pori 'vesine kleepuv pinnas'
● ? liivi bo'ŗ 'uss, vihmauss'
vadja poro 'leelisvesi, tuhavesi'
soome poro 'tuhk; raba, sete, (kohvi)paks'
isuri poro 'prügi, tuhk; leelisvesi, tuhavesi'
Aunuse karjala poro 'lehelis'
lüüdi poro 'lehelis'
vepsa poro 'lehelis'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib olla sama tüvi mis sõnas porisema. Kaugemate sugulaskeelte vasted on ilmselt rööpselt kujunenud tüved: mansi pors 'prügi, sodi', ungari por 'tolm; pulber; põrm', kamassi pшre 'liiv, leetseljak', bor 'suits, tolm'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt türgi pur 'helbeline tuhk', mongoli bor 'tolm, liiv'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi påre 'jääsupp, lobjakas'.

pudenema : pudeneda : pudenen 'langema, varisema, (hiljukesi) kukkuma; koost lagunema, murenema; hajuma, (ühekaupa, vähehaaval) minema v tulema'
pudi,pudisema1,pudu,puistama
liivi puddõ 'pudeneda, variseda'
soome pudota 'kukkuda'
isuri puoda 'kukkuda'
karjala puvota 'kukkuda'
vepsa pudotada 'puistata, riputada'
? saami bođu- 'lahtine, eraldi olev, vaba'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On oletatud, et tüvi võib olla vana laen, ← indoeuroopa *pet-h- 'kukkuda', kuid see on häälikuloolistel põhjustel siiski ebakindel. Eesti keelest on laenatud soome mrd puti 'prügi, (toidu)jäätmed; lobjakas', putti 'pudrutaoline lastetoit leivatükkidest ja piimast vm', eestirootsi puto, puti, pote 'hapupiimasse või õllesse murendatud leivatükid; toidujäätmed, ülejäänud leivatükid', baltisaksa lastek Puddi 'puder, pudi' ja läti mrd pudis 'lastepuder; toit piimast ja murendatud leivast' (← pudi) ning baltisaksa puisten 'kaklema' (← puistama). Vt ka putukas.

räitsakas : räitsaka : räitsakat '(märg) lumehelves; niiske lumi, sulalumi, lörts, lobjakas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Murretes esineb ka tuletusliiteta sõna räits 'lumelörts, lobjakas'.

soider : soidra : soidrat mrd 'kinnikülmumata koht merejääs'
On arvatud, et tüve vasted võivad olla soome sohjo 'lörts, lobjakas; jääsodi, jääsupp', isuri sohma 'lörts, lobjakas; jääsodi, jääsupp'. Teisalt on oletatud, et sõnas võib olla sama tüvi mis soo.

sopp1 : sopa : soppa 'pori, muda'; mrd 'lumelörts'
liivi sopā 'lume ja vee segu; jääkoorik'
soome mrd soppa 'lobjakas, lörts (teel); pori, kõnts'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnades sobi ja/või soperdama. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi såpp liitsõnas snio-såpp 'lobjakas, lumelörts'. Vt ka soop2.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur