[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hola : hola : hola 'folk, folkmuusika'; mrd 'totter, rumal; loba'
● soome mrd holottaa 'huilata, hõikuda; jaurata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas hõilama. Lõunaeesti murdesõna võeti kirjakeeles uues tähenduses kasutusele 1970. aastatel.

jama1 : jama : jama 'loba, mõttetu jutt; sekeldus, tüli'
◊ jamelema
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tüve vasted võivad olla soome mrd jamina 'jagelemine, tüli' ja karjala jamajoa 'käratseda'. Vt ka amelema.

jamps : jampsi : jampsi 'segane jutt', sonimine'; kõnek 'rumalus, totrus'
← rootsi mrd jamsa 'jampsima, jamama'
Peetud ka eestirootsi laenuks. Teisalt on võimalik, et eestirootsi jams 'loba; lobisema' on laenatud hoopis eesti keelest.

joba : joba : joba 'jabur jutt, loba'
◊ jobu
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lobama.

lara : lara : lara kõnek 'loba, plära' larisema

lora : lora : lora 'tühi jutt, loba'
◊ lorisema, lorris, loru, lõrisema, lõrrama
● liivi lorīkšõ 'välja voolata; lobiseda'
vadja lorisa 'lobiseda'
soome lorista 'soriseda, loriseda; vuliseda, suliseda'
isuri loru 'lobiseja'
karjala lorissa 'soriseda, loriseda; vuliseda, suliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larisema, lira, lurisema, lärisema, lörisema, jorisema, korisema, norisema, sorama, torisema, lobama. Eesti keelest on laenatud liivi lorā 'hoopleja, kiidukukk'; lorū 'loba', eestirootsi låra 'rumal jutt', läti mrd lorāt, lorizāt 'lorama, lorisema' ja baltisaksa lorren 'lobisema, latrama'.

mula : mula : mula kõnek 'tühine, ohtrasõnaline jutt, loba' mulisema

mulisema : muliseda : mulisen 'vedeliku liikumisel tekkiva heli saatel keema, liikuma'; kõnek 'loba, tühist juttu ajama'
◊ mula, mull
● soome mulahtaa 'sulpsatada, plartsatada', mrd mulata 'sulistada, loksutada, pladistada', mulista 'kobrutada, kohiseda; sulistada'
karjala mulissa 'ammuda, möirata'
vepsa muľľ 'muhk, kühm, vill'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades möla, kulisema, pula, sulisema, vulisema.

möla : möla : möla 'rohkesõnaline, kuid sisutu jutt, loba'
◊ mölisema
● vadja mölisä 'möliseda, joriseda, (häälekalt) nutta; lobiseda, ladrata'
soome möly 'möirgamine, röökimine, kisa-kära'
isuri mölissä 'kisada, lärmata; möirata'
Aunuse karjala möľäittiä, mölöstiä 'kisada'
lüüdi mölö 'nutja'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mulisema, möga, mörisema.

mölisema : möliseda : mölisen 'ebamääraselt, mulisemise moodi häälitsema; loba ajama, (norivalt) rääkima' möla

plära : plära : plära 'alusetu, rumal v tühine jutt; lora, loba' lärisema

pula : pula : pula kõnek 'tühi loba'
● liivi buļīkšõ 'kihiseda, mulinal keeda'
vadja bulisa 'vuliseda, suliseda, muliseda'
soome pulista 'pomiseda; mulksuda, muliseda, vuliseda', pulata 'pladistada; laterdada'
isuri pulissa 'suliseda'
Aunuse karjala buľahuttua 'plärtsatada, sulpsatada'
vepsa buľahtada 'loksutada, mulksatada, sulpsatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas pull2. Lähedane tüvi on nt sõnades mulisema, vulisema, pulbitsema.

tühi : tühja : tühja 'mitte millegagi täidetud, mitte midagi sisaldav, selline, kust miski puudub; asjatu, mõttetu, ilmaaegne, tähtsusetu, ebaoluline; vanapagan; vaesus, puudus'
○ kirderanniku tühjä
← balti
leedu tuščias 'mitte millegagi täidetud; asjatu, viljatu'
läti tukšs 'mitte millegagi täidetud; asjatu, kasutu, tühine'
● liivi tijā 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu'
vadja tühjä 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, tähtsusetu'
soome tyhjä 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, tähtsusetu'; mrd 'olend, kummitus'
isuri tühjä 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; vaene'
Aunuse karjala tühjü 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, vilets; vaene; nõrk'
lüüdi ťühď, tühď 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, tähtsusetu; vale'
vepsa ťühj 'mitte millegagi täidetud; halb, vilets; nõrk; vale, loba'

vada : vada : vada 'loba, kiire elav rääkimine'
● soome mrd vatista 'kädistada, ladrata, lobiseda'
? Aunuse karjala vadžišta 'kriuksuda, kriiksuda'
karjala vatuo 'loba ajada'
? lüüdi vadžišta 'vigiseda, viriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.