[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

haigur : haigru : haigrut 'veelembene pika kaela ja terava nokaga suur lind (Ardea)'
← alggermaani *χaigraz
rootsi häger 'haigur'
taani hejre 'haigur'
vanaülemsaksa heigaro 'haigur'
● soome haikara 'toonekurg'
karjala haikari 'toonekurg'

hakk : haki : hakki 'varesesarnane lind (Corvus monedula); põllul koonusekujuliselt püsti kuivama asetatud (ja peavihuga kaetud) viljavihkude hunnik'
● liivi ak 'hakk'
Tähendus 'viljavihkude hunnik' on piltlik. Eesti keelest on laenatud soome mrd hakki 'hakk (lind)' ja soome mrd hakkinen 'viljahakk'.

harakas : haraka : harakat 'musta-valge sulestikuga ja pika sabaga lind (Pica pica)'
← balti
leedu šarka 'harakas'
preisi sarke 'harakas'
● liivi arāgõz 'harakas'
vadja araga 'harakas'
soome harakka 'harakas'
isuri harakka 'harakas'
Aunuse karjala harakku 'harakas'
lüüdi harak(ke͔), harag 'harakas'
vepsa harag 'harakas'

hänilane : hänilase : hänilast 'linavästrikku meenutav sale kollakas lind (Motacilla flava)'; mrd 'linavästrik' händ

jaana- liitsõnas jaanalind 'suur lennuvõimetu Aafrika ja varem ka Lähis-Ida lind (Struthio camelus)'
← heebrea baṯh ha-ja’ana 'jaanalind'
Laenatud kirjakeelde 18. sajandil.

kiiratama : kiiratada : kiiratan 'heledalt karjatama'; mrd 'kirema'
● liivi kīr 'väike kajakas'
soome van srmt kiiri 'tiir (lind)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vormiliselt võib sõna pidada kiirguma tüve nõrgaastmeliseks tuletiseks. Teiste läänemeresoome keelte vasted osutavad, et pigem on tegemist eraldi tüvedega. Vanemas murdekeeles on registreeritud samatüveline linnunimetus kiir 'tiir'.

kiivitaja : kiivitaja : kiivitajat 'pika kuklasuletutiga rohelise ülapoole ja valge alapoolega lind (Vanellus vanellus)'
● liivi kīviţ 'kiivitaja'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas koovitaja. On ka oletatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa kivit, kiwit 'kiivitaja', kuid pigem on linnu häälitsust matkiv tüvi rööpselt kujunenud.

kiur : kiuru : kiuru 'pruunika ülapoole ja triibulise, heledama alapoolega lõokesetaoline lind (Anthus)'; mrd 'lõoke'
○ kirderanniku kiuru
? ← balti
läti cīrulis 'lõoke'
● vadja kiuru, hrv tšiuru 'lõoke'
soome kiuru 'lõoke'
isuri kiuru 'lõoke'
Aunuse karjala kiuru 'lõoke'
lüüdi kiur(oi), ḱiuru 'lõoke'
Võib olla ka häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi: linnu häälitsust jäljendav tüvi võib olla läänemeresoome ja balti keeltes rööpselt tekkinud. Peamiselt kirderannikumurretes tähenduses 'lõoke' tuntud sõna on kirjakeeles kasutusele võetud perekonda Anthus kuuluvaid linde märkiva zooloogiaterminina.

koovitaja : koovitaja : koovitajat 'pika allapoole kõvera noka ja pikkade jalgadega hallikaspruun lind (Numenius)'
● soome kuovi 'koovitaja'
Aunuse karjala kuovittša 'koovitaja'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kiivitaja.

koskel : koskla : kosklat 'parti meenutav veelind (Mergus)'
● soome koskelo 'koskel'
isuri koskelo 'koskel'
Aunuse karjala koskelo 'koskel'
lüüdi koskel 'koskel'
? komi kosi̮ś 'teatud parti meenutav lind, sõtkas [?]'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi.

kotkas : kotka : kotkast 'suur hea lennuvõime ja kiire sööstlennuga röövlind haugaslaste sugukonnast (Accipitridae)'
● liivi kuotkānõz 'kotkas'
vadja kotko 'kotkas'
soome kotka 'kotkas'
Aunuse karjala kotku 'kotkas'
lüüdi kotke͔ 'kotkas'
saami goaskin 'kotkas'
ersa kućkan 'kotkas'
mari kutkə̑ž 'kaljukotkas'
udmurdi mrd kuč 'kotkalaadne lind'
komi kuč 'kotkas'
Läänemeresoome-permi tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka turgi, mongoli ja tunguusi keeltes, nt türgi kuş 'lind', evengi gus 'merikotkas'.

kull : kulli : kulli 'röövlind; jooksumäng'; mrd '(kala)kajakas'
◊ kula2
● liivi kuļļ 'kull'
vadja kulli 'kull; isasloom; kult'
soome kulli 'suguti, peenis'; mrd 'koovitaja'
Aunuse karjala kuľľi 'koovitaja'
Läänemeresoome tüvi. Soome keeles on toimunud tähendusmuutus ’lind’ > ’suguti’. Vt ka kult.

kurg : kure : kurge 'suur, pika noka ja kaela ning kõrgete jalgadega lind (Grus)'
● liivi kurg 'sookurg'
vadja kurtši 'sookurg'
soome kurki 'sookurg'
isuri kurki 'sookurg'
Aunuse karjala kurgi 'sookurg'
lüüdi kuŕg 'sookurg'
vepsa kuŕǵ 'sookurg'
saami guorga 'sookurg'
ersa kargo 'sookurg'
mokša karga 'sookurg'
neenetsi χǝŕo 'sookurg'
eenetsi kori 'sookurg'
sölkupi k͔ara 'sookurg'
kamassi kuruju 'sookurg'
matori körüh 'sookurg'
Uurali tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt sumeri kur-gi 'hani', akadi kurkū 'hani'.

kurvits : kurvitsa : kurvitsat 'väga pika sirge noka ja valdavalt pruuni sulestikuga lind'
● vadja kurppa 'metskurvits'
soome kurppa 'kurvits, nepp'
Aunuse karjala kurmoi 'kurvits'
lüüdi guŕbiťš́ liitsõnas suoguŕbiťš́ 'metskurvits'
vepsa gurbič 'metskurvits'
? mari kurmə̑zak 'metskurvits'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi.

käblik : käbliku : käblikut 'tilluke viirulise pruuni sulestiku ja püstise sabaga lind (Troglodytes)'
← balti *kepli-
läti ceplis 'käblik'

kägu : käo : kägu 'iseloomuliku laulu (kukkumise) ja väikelindude pesadesse munemise poolest tuntud lind (Cuculus canorus)'
? ← balti
leedu gegė 'kägu'
läti dzeguze 'kägu'
● liivi ke’g 'kägu'
vadja tšäko, tšako 'kägu'
soome käki 'kägu'
isuri kägi 'kägu'
Aunuse karjala kägöi 'kägu'
lüüdi kägi 'kägu'
vepsa kägi 'kägu'
saami giehka 'kägu'
Võib olla ka häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi, mis on balti tüvega rööpselt kujunenud. Lähedane samatähenduslik häälikuliselt ajendatud tüvi on ka samojeedi keeltes, nt sölkupi śäk͔oľa, samuti teiste keelkondade keeltes, nt jakuudi kägä.

leevike : leevikese : leevikest 'lühikese jämeda nokaga väike jässakas lind, isaslinnul on keha alapool punane (Pyrrhula pyrrhula)' lõoke

lind : linnu : lindu 'tiibade ja sulgkattega kahejalgne selgroogne loom'
● liivi lind 'lind'
vadja lintu 'lind'
soome lintu 'lind'
isuri lindu 'lind'
Aunuse karjala lindu 'lind'
lüüdi ľind 'lind'
vepsa ľind 'lind'
? saami loddi 'lind; lendav putukas'
? mari luδo 'part'
? handi lont 'hani'
? mansi lunt 'hani'
? ungari lúd 'metshani'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted eeldavad ebareeglipärast vokaalimuutust.

lõoke : lõokese : lõokest 'lennul kõlavalt laulev enamasti pruunikirju avamaastike lind'
◊ leevike
← alggermaani *laiwarikōn-, *laiwazikōn-
rootsi lärka 'lõoke'
vanasaksi lēwerka 'lõoke'
alamsaksa lēwer(i)ke 'lõoke'
● soome leivo, leivonen 'lõoke'; mrd 'leevike'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Laenamine on siiski kultuurilooliselt põhjendatud, sest lõoke on avamaastike lind ja laenatud on ka maaharimisega seotud sõnu. Tüvevariandis lõo(ke) on o ees v kadunud. Vanemad, v-lised variandid on leevike ja murdevariantides lõiv(o), lõõvokõnõ.

mänsak : mänsaku : mänsakut 'hakisuurune mustjaspruuni valgetäpilise sulestikuga peamiselt taiga ja mägimetsade lind (Nucifraga caryocatactes)'
Võiks olla kuluvorm ühendist, kus ka tüvi mänd2, või tuletis sellest tüvest. Lind toitub muu hulgas männiseemnetest.

nepp : nepi : neppi 'kurvits vm sellega sarnane lind'
○ näpp, snepp, nipp, neps
← alamsaksa sneppe, snippe 'kurvits, nepp'

-näär2 : -nääri : -nääri liitsõnas pasknäär 'hakisuurune sinise-mustavöödilise tiivatriibuga lind parasvöötme segametsades (Garrulus glandarius)'
● vadja näri, näre 'pasknäär; rähn'
soome närhi 'pasknäär'
isuri näri liitsõnas sittanäri 'pasknäär'
Aunuse karjala ńärhi 'pasknäär'
lüüdi ńärhi liitsõnas paske͔ńärhi 'pasknäär'
vepsa ńäŕiž, sitnäŕiž 'pasknäär'
Läänemeresoome tüvi. On peetud algselt häälikuliselt ajendatuks. Tüve vaste võib olla ka lüüdi ńärüöi 'mingi lind, pasknäär [?]'. Eesti kirjakeeles esineb tüvi ka teistes liitsõnalistes linnunimetustes nagu laanenäär, sininäär. Vt ka rähn.

piiritaja : piiritaja : piiritajat 'pääsukesesarnane lind, piirpääsuke (Apus apus)' piirima

plütt : plüti : plütti 'väike lind Euraasia põhjaosas (Limicola)'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi.

praad : prae : praadi 'ahjus küpsetatud lihatükk v lind; supi järel pakutav soe roog'
○ raad
← alamsaksa brade, bra 'praad'
Samatüveline tegusõna praadima on samuti laenatud, ← alamsaksa braden 'praadima, küpsetama'. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi brād 'praad', brād 'pannil praadima' .

pütt2 : püti : pütti 'lind (Podiceps)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

püü : püü : püüd 'nurmkana v mõni sellega sarnane kanaliste hulka kuuluv lind'
◊ püvi
● liivi pī’ki, pi’uki 'nurmkana, põldpüü; laanepüü'
vadja püü 'nurmkana, põldpüü; laanepüü'
soome pyy 'laanepüü'
isuri püü liitsõnas püühauli 'väike haavel, mida kasutatakse püüde laskmisel'
Aunuse karjala püü 'püü'
lüüdi ṕüu 'püü'
vepsa pü 'püü'
saami bakku 'laanepüü'
ersa pov(o) 'püü'
mokša povńä 'püü'
idahandi pĕŋk 'püü'
ungari fogoly 'nurmkana, põldpüü'
sölkupi pēkä 'püü'
kamassi pшže 'püü'
Uurali tüvi. Vt ka püüdma.

-raag4 : -raa : -raaga liitsõnas siniraag 'lind (Coracias garrulus)'
← saksa Blauracke 'siniraag'
Saksa liitsõna esikomponent on tõlgitud (blau 'sinine'), järelkomponent laenatud. Murretes on raag linnunimetusena üksikjuhtudel registreeritud ka iseseisva sõnana.

raat1 : raadi : raati 'teatud sugukonda kuuluv lind (Prunellidae)'
○ traat
← saksa -schrat liitsõnas Holzschrat 'pasknäär'
Rahvapärastes linnunimetustes paskraat, paskatraat, sarabutraat esinev tüvi on kirjakeeles kasutusele võetud sugukonda Prunellidae kuuluvaid linde märkiva zooloogiaterminina. tr-alguline murdevariant on arvatavasti kujunenud rahvaetümoloogilisel seostamisel sõnaga traat.

risla : risla : rislat 'peamiselt mererannikuil elutsev hallpruuni üla- ja heledama alapoolega rästasuurune lind, rüdi (Calidris)'
← soome mrd risla 'krüüsel (Cepphus grylle)'
On ka arvatud, et tegemist on rootsi laenuga, ← rootsi grissla 'tirk (Uria)'. Kuna sõna esineb meil vaid kirderannikumurretes ning soome keeles Soome lahe ranniku murrakutes, siis on tõenäolisem, et see on laenatud soome murrete vahendusel. Rootsi keelest on laenatud krüüsel. Eesti keeles on nimetus kandunud üle teisele rannikulindude perekonnale.

ronk : ronga : ronka 'suur üleni must metalliläikeline lind, kaaren (Corvus corax)'
● liivi kronk 'ronk'
soome ronkkua 'kraaksuda'
Aunuse karjala kronkuttua 'kraaksuda (ronga kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teistes sugulaskeeltes, nt saami ruŋka, ruŋku 'ronk', ning naaberkeeltes, nt leedu krankti 'kraaksuma'.