[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aas1 : aasa : aasa 'silmus; obadus; kaarjas moodustis (rõiva) kinnisel'
← balti
leedu ąsa 'käepide, sang; silmus'
läti osa 'käepide, sang; silmus'
preisi ansis 'pajakonks'
● liivi ōzõ(z), āzõz 'silmus, sang, käepide'
vadja aasa 'aas, silmus'
soome ansa 'püünis, pael, silmus, rauad'
isuri ansa 'püünis, pael, silmus, rauad'
karjala ansa 'püünis, pael, silmus, rauad'
? saami vuosˈsi '(paja, toobri) sang, käepide'
Vt ka aas2.

aasta : aasta : aastat 'ajavahemik, mille vältel Maa teeb tiiru ümber Päikese; 12 kuu pikkune ajavahemik'
● liivi āigast 'aasta'
vadja aigassaika, aastaika, aasta 'aasta'
soome ajastaika 'aasta'
isuri aastaga, aastaika 'aasta'
Kuluvorm läänemeresoome liitsõnast *aiγasta-aika, aeg. Selle jälgi on eesti keeles näha murdevariantides aastak, a(j)astaig. Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd aasta 'aasta'.

abi1 : abi : abi 'toetamine; kergendus, kasu'
◊ aitama
← algindoiraani *avas-
vanaindia ávas- 'abi, toetus; headus, sõprus'
● liivi a’b 'abi, toetus'
vadja api 'abi, toetus'
soome apu 'abi, toetus'
isuri abu 'abi, toetus'
Aunuse karjala abu 'abi, toetus'
lüüdi abu 'abi, toetus'
vepsa abu 'abi, toetus'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi ait 'aitama' (← aitama). Hiljem võib olla laenatud sama tüve germaani vaste, au. Vt ka abi-2, kaavitama.

abi-2 liitsõnades abielu 'mehe ja naise (hrl seadusega vormistatud) perekondlik liit ning kooselu', abikaasa 'üks abielupool teise abielupoole suhtes'
● liivi a’b- liitsõnas a’b-jelāmi 'abielu'
soome avio 'abielu'
isuri rhvl aivoi- liitsõnas aivoinaine 'abielunaine'
Võib olla tuletis avama tüvest, esialgne tähendus on võinud olla 'avalik abieluühendus'. Rahvaetümoloogiliselt on sõna seostatud abi1 tüvega. Liivi vaste võib olla laenatud eesti keelest.

abu : abu : abu mrd 'piht, pihakoht; abaluukoht; liistik, naiste pihik'
◊ aba-1
● liivi a’b 'õlg', a’b-lū 'abaluu'
On arvatud, et tüve vasted võivad olla soome mrd häväs, häpäs, häpä 'looma, peamiselt hobuse selja kõrgeim koht', saami seahpi '(põhjapõdra, lehma, hobuse) selja esiosa'.

ader : adra : atra 'maaharimisriist kündmiseks, muldamiseks jms'
○ kirderanniku atr(a)
← alggermaani *arþra-, *arđra-
vanaislandi arðr 'ader'
vanarootsi arþer 'ader'
● liivi a’ddõrz, a’drõz 'ader'
vadja adra 'ader'
soome aura 'ader'
isuri adra 'ader'
Aunuse karjala adru 'ader'
lüüdi adr(e͔) 'ader'
vepsa adr 'ader'

aeg : aja : aega 'lõputu, piiramatu kestus, lõputult voolavad tunnid, päevad, aastad jne; piiratud kestus'
○ lõunaeesti aig, kirderanniku aig
◊ aga
← balti *ei-
leedu eiga 'tee, käik, kulg'
● liivi āiga 'aeg; ilm; mõõt', agā 'võib-olla, küll; aga; või'
vadja aika 'aeg', aka 'küll (alles)'
soome aika 'aeg'
isuri aiga 'aeg'
Aunuse karjala aigu 'aeg'
lüüdi aig 'aeg'
vepsa aig 'aeg'
aga on vana sisseütlevavorm, milles on võinud olla omastusliide. Liivi agā võib olla laenatud eesti keelest. Vt ka aasta, millal, praegu, sellal, tollal.

aer : aeru : aeru 'eeskätt tulli külge kinnitatav paariline sõudevahend'; mrd 'veskitiib'
○ kirderanniku air(u)
← alggermaani *airō-
vanaislandi ár 'aer'
vanarootsi ār 'aer'
rootsi år, åra 'aer'
● liivi āiraz, aīrõz 'aer'
vadja airo 'aer'
soome airo 'aer'
isuri airo 'aer'
Aunuse karjala airo 'aer'
lüüdi air(o) 'aer'
vepsa air 'aer'

aevastama : aevastada : aevastan 'nina limaskesta ärrituse tõttu õhku ninast (ja suust) välja purskama'
○ lõunaeesti aivastama, kirderanniku aivastama
● Salatsi liivi aiwde (osastav) 'aevastus'
vadja aivassaa 'aevastada'
soome aivastaa 'aevastada'
isuri aivastaa 'aevastada'
karjala aivastautuo 'aevastada'
Läänemeresoome tüvi.

agan : agana : aganat 'teravilja peksmisel ning tuulamisel terade hulgast eraldunud õisikute, kuparde, lehtede peenemad, kergemad osad, kõluterad jm'
← alggermaani *aǥanā
vanarootsi aghn 'agan'
vanaülemsaksa agana 'agan'
rootsi agn 'agan'
● liivi agān, agānõz 'agan'
vadja akana 'agan'
soome akana 'agan'
isuri akaana 'agan'
Aunuse karjala aganot (mitm) 'agan'
lüüdi agan 'agan, sõkal'
vepsa aganod (mitm) 'sõelmed'

agar : agara : agarat 'innukalt midagi tegev, hakkaja; virk, usin'
● liivi agār 'elav, nobe, reibas'
soome häkärä 'hirmus tahtmine, ind, rutt; kiim'
karjala häkärä 'kiim'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve vasted võivad olla ka soome häkärä 'suitsulõhn, ving (saunas); uduvine, härm', Aunuse karjala hägär 'härmatis' ja lüüdi hagar 'härmatis' ning et võib olla sama tüvi mis sõnas hägu. Teise võimalusena on arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas hakkama. Kolmandaks on arvatud, et tüve vasted võivad olla hoopis soome ahkera 'usin, virk, agar' ( ahker) ja vepsa oger 'kuri, halb (inimene); reibas, terve (inimene, loom)'.

ahas : ahta : ahast 'kitsas'
◊ ahastama
← balti
leedu ankštas 'kitsas'
● liivi ō’dõz 'kitsas'
vadja ahas 'kitsas'
soome ahdas 'kitsas'
isuri ahas 'kitsas'
Aunuse karjala ahtas 'kitsas'
lüüdi ahtaz 'kitsas'
vepsa ahtaz 'kitsas'
On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas ahtma. Kirjakeelde on murdesõna toodud soome keele eeskujul. Vt ka ahistama.

aher1 : ahtra : ahtrat 'sigimatu; viljatu; napp, kasin'
● liivi ō’dõr(z), ā’dõr 'viljatu, aher'
vadja ahõr 'aher'
soome mrd ahtera 'aher'
ersa ekšťer, jakšťeŕ 'viljatu, aher'
mokša äšťəŕ 'viljatu, aher'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

ahi : ahju : ahju 'seade, ehitis, milles kütuse põlemisel vm keemilise reaktsiooni tagajärjel eraldub soojus'
◊ aher-2
← alggermaani *asjōn-
vanarootsi æsia 'ääs, hõõguvad söed'
rootsi ässja '(sepa)ääs'
saksa Esse 'ääs; korsten'
● liivi ō’i, ā’i 'ahi'
vadja ahjo 'ahi'
soome ahjo 'ääs'
Aunuse karjala ahjo 'ääs'
lüüdi ahď(o), ahjo 'ääs'
vepsa ahj 'ahjus hõõguvad söed, kuumus'
aher- on rahvakeelne tuletis, kus j on välja langenud. Eesti keelest on laenatud soome mrd ahjo 'ahi' ja võib-olla ka soome mrd aherrus 'põlenud v lammutatud ehitise v küttekolde varemed; leivaahju põhi'. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, ääs.

ahing : ahingu : ahingut 'kisuliste harudega torkeriist kalapüügivahendina'
← balti
leedu akstinas 'astel, nõel, oga'
läti akstins 'astel, nõel'
● liivi a’ņgõz 'ahing'
soome ahingas 'ahing'
Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud, mõjutada on võinud ka ang 'hang'.

ahven : ahvena : ahvenat 'punakate uimedega kala (Perca fluviatilis)'
● liivi o’unõz 'ahven'
vadja ahvõn 'ahven'
soome ahven 'ahven'
isuri ahven 'ahven'
Aunuse karjala ahven 'ahven'
lüüdi ahveń 'ahven'
vepsa ahven 'ahven'
saami vuoskku, vūskkon 'ahven'
Läänemeresoome-saami tüvi.

ai : aia : aia 'seeliku (v särgi) äärispael'
← alggermaani *aǥjā
vanaislandi egg 'tera, teravik'
vanarootsi æg 'tera, teravik; kaugeim äär, serv'
vanaülemsaksa ekka 'tipp, ots; mõõga tera'
● liivi aigā 'kallas; äär; paikkond; külg'
soome mrd aaja 'suur, lai; suur ala'
Aunuse karjala agju 'serv, ots, piir'
lüüdi agď '(nööri, küla, põllu vms) ots; lõpp'
vepsa aǵj 'ots; tükk; lõpp'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi ai, aina, nai 'seeliku allääres olev punutud pael, tikitud kant'.

ainus : ainsa ~ ainu : ainsat ~ ainust 'vaid üks'
← alggermaani *ainaǥa-z, *ainaχa-z
vanaislandi einga 'ainus'
vanarootsi enge 'ainus'
gooti ainaha 'ainus'
● liivi āinagi 'ainus'
vadja ainago 'ainus'
soome ainoa 'ainus'
isuri ainava 'ainus'
Aunuse karjala aino 'ainus'
lüüdi ainag 'ainus'

ait : aida : aita '(külm) hoone vilja, riiete vm säilitamiseks'
? ← balti *aita
leedu ait(i)- liitsõnas ait(i)varas 'luupainaja; kratt, kes toob omanikule vilja, heina, piima jm aidas hoitavat; aidavalvur [?]'
● liivi āita 'ait'
vadja aitta 'ait'
soome aitta 'ait'
isuri aitta 'ait'
Aunuse karjala aittu 'ait'
lüüdi ait(te͔) 'ait'
vepsa ait 'ait'
On peetud ka tuletiseks ajama tüvest.

aituma : aituma : aituma (tänusõna, tänamissõna)
◊ aitäh, aitüma
Kuluvorm sõnaühendist aita jumal. aitäh on samast ühendist kujunenud veelgi lühenenud variant, kus rõhk on liikunud teisele silbile ja on tekkinud sõnalõpuline h: aita > aitah > aitäh. Samalaadsed on ka vene spasíbo 'aitäh', mis on sõnaühendist spasi bog 'päästa, jumal', ja läti paldies 'aitäh', mis on lühenenud sõnaühendist palīdz dievs 'aita, jumal'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lastek aiti, aitä 'aitäh' ning võib-olla ka liivi aītu·māl, aītjumāl 'aitäh; aita, jumal' ja vähemalt osaliselt soome lastek aatti, aitti 'aitäh'.

ajama : ajada : ajan 'kuhugi liikuma sundima; midagi tegema sundima; tagant kihutama'
◊ aelema, ajend
? ← indoeuroopa *aǵ-
vanaindia ájati 'ajama'
avesta azaiti 'ajama; ära viima'
ladina agere 'ajama'
● liivi a’ijjõ 'jahtida, ajada; tõugata; paarituda; pealetükkiv olla'
vadja ajaa 'ajada, minema sundida; püüda, otsida; eraldada; sõita'
soome ajaa 'ära ajada; viia, sundida; juhtida, sõita'
isuri ajjaa 'hobust sundida, hobusega sõita; ära ajada'
Aunuse karjala ajua 'sõita; ajada'
lüüdi ajada 'hobusega sõita; purjetada, sõuda; suusatada; taga ajada'
vepsa ajada 'sõita; (taga) ajada'
saami vuodjit 'sõita, reisida'
udmurdi uji̮ni̮ 'ajama, taga ajama'
komi vojni̮ 'põgenema; kiiresti ära viima'
idamansi wojt- 'taga ajama'
Indoeuroopa laen on kaheldav häälikulistel põhjustel. Vt ka ait, laajama.

ala : ala : ala 'mingi osa maast, piirkond; ainevaldkond, mõiste- v käsitluspiirkond, tegevus- v harrastussfäär'
◊ alasi, alasti, alati, all, alla, alles, alt
● liivi alā 'all, alla'
vadja ala, alla 'all; juures; enne'
soome ala 'pindala, territoorium; valdkond', ala- 'ala-, all'
isuri ala- 'ala-, all-'
Aunuse karjala ala 'ala'
lüüdi al 'all, alt'
vepsa alaz 'alla'
saami vuole, vuoli 'altkaudu', -vuolle, -vuolli '-alune'
ersa al 'all v madalal olev'
mokša al 'alumine osa, alus, millegi all olev koht'
mari ül- 'allpool olev'
udmurdi ul 'alaosa; alumine'
komi uv 'alune, all olev'
handi il 'allpool olev'
mansi jol- 'all'
ungari al 'alaosa; ase-, varu-'
neenetsi ŋil- 'all olev'
eenetsi iro 'all olev'
nganassaani ŋilea 'all olev'
sölkupi i̮l 'all olev'
kamassi il 'all olev'
Uurali tüvi. Samasuguseid või lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt uiguuri al 'esiosa, alaosa', mongoli aliusun 'alustaimestik', korea -al liitsõnas čib-al 'majaalune pind, koht' (čib 'maja'). Lähedane tüvi on ka jukagiiri keeles: aal 'all'. alla, all ja alt on vanad käändevormid. alati on vana tuletis, mille tähendusareng on olnud ilmselt 'kogu alal' > 'läbi ja lõhki, läbinisti' > 'pidevalt, lakkamatult'. Määrsõna alles on vana alaleütlevavorm, millele on lisatud omastusliide. Tartu ja Võru murdes on senini kasutusel vormid alale, alali tähenduses 'alles'. ala abstraktne tähendus võeti kasutusele keeleuuendusele ajal soome keele eeskujul. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja alati 'alati' ja läti mrd allaž, allažīn 'alati'. Vt ka alev, alistama, kaenal.

alati 'iga kord, ikka; kogu aeg' ala
● liivi aldz, alz 'alati'
vadja alaltaa 'alati'
soome alati 'alati'
isuri alattuisee 'alati'
Aunuse karjala alalleh 'alati'

ammu 'suhteliselt palju v pikka aega tagasi; liiatigi; alles'
● liivi amū 'ammu'
vadja ammu- liitsõnas ammuaikaa 'väga ammu'
soome ammoin 'vanasti, ammu'
isuri aamuin 'ammune; ammu'
Aunuse karjala ammui 'ammu'
lüüdi amu 'ammu'
vepsa amu 'ammu'
Läänemeresoome tüvi.

ammuli '(pärani) lahti'
● liivi amtlõ 'haigutada'
vadja ammullaa 'ammuli'
soome ammo 'pärani lahti olev', ammolla(an) 'ammuli'
isuri ammillaa 'ammuli'
koltasaami ämmsõddâd 'haigutada'
mari omeštaš 'unes rääkima, unes võpatama, ebaselgelt rääkima'
Läänemeresoome-mari tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka kaugemates sugulaskeeltes, nt sölkupi āmmu- 'haigutama' ja kamassi a’moi- 'haigutama'.

andma : anda : annan 'ulatama, kätte toimetama; loovutama; võimaldama; tekitama'
● liivi andõ 'anda; lubada'
vadja antaa 'anda; lüüa; lubada, lasta'
soome antaa 'anda; möönda; lubada; lasta'
isuri antaa 'anda; lubada'
Aunuse karjala andua 'anda; lubada'
lüüdi antta 'anda'
vepsa antta 'anda; lubada; lüüa'
saami vuovdit 'müüa; sööta (pallimängus)'
ersa andoms 'toitma, söötma'
mokša andǝms 'toitma, söötma'
udmurdi udi̮ni̮ 'kostitama (hrl veiniga)'
komi udni̮ 'jootma'
ungari ad 'andma; müüma, maksma'
Soome-ugri tüvi.

andur : andru : andrut '(nt purjeka) kiil, emapuu; rinnaluu kiil; terav serv, nt mõne kõrrelise pähikuil'
? ← alggermaani *andura-z
vanaislandi ǫndurr, andr(i) 'suusk'
vanarootsi andur liitsõnas andurstang 'reejalasele kinnitatud latt'
rootsi andor, andur 'parema jala suusk, äratõukesuusk'; mrd 'ree jalase v paadi kiilu puust kinnitus'
● liivi andõr(z) 'kiil'
soome antura 'tald; mõhn; alus(müür); jalas; hobuseraud'; mrd 'kiil'
isuri antura 'kiil'
Täpset laenamisaega on raske määrata, germaani või noorem, skandinaavia või vanarootsi laen. Eesti keelest võib olla laenatud läti andrus 'kiil'.

anger- sõnas angervaks 'niisketel aladel kasvav kõrge sulgjate lehtedega rohttaim (Filipendula ulmaria)'
? ← balti *vangar-va
leedu vingiorykštė, vangarykštė 'angervaks'
● liivi āngõrstõm 'angervaks', āngastõb liitsõnas āngastõb-āina 'angervaks'
soome angervo 'angervaks; enelas'
karjala änkeriene, änkeries 'angervaks'
On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas angerjas.

angerjas : angerja : angerjat 'madujas peene soomusega vääriskala (Anguilla anguilla)'
← balti *angurjas
leedu ungurys 'angerjas'
preisi angurgis 'angerjas'
● liivi angõrz 'angerjas'
vadja angõrias 'angerjas'
soome ankerias 'angerjas'
isuri angerias 'angerjas'
Aunuse karjala änkeriäs 'angerjas'
Vt ka anger-, ingerjas.

ankur1 : ankru : ankrut 'vahend laeva, paadi, poi vms paigal hoidmiseks vabas vees'
← alggermaani
vanainglise ancor 'ankur'
alamsaksa anker 'ankur'
rootsi ankare 'ankur'
● liivi ānkaŗ 'ankur'
vadja ankkuri 'ankur'
soome ankkuri 'ankur'
isuri ankkuri 'ankur'
Aunuse karjala ankuri 'ankruke (õngekonks); kalapüügivahend'
Germaani või noorem, skandinaavia laen. Liivi vaste võib olla läti keelest laenatud. Vt ka ankur2.

arg : ara : arga 'kergesti hirmu tundev, kartlik; häbelikult tagasihoidlik, uje; tundlik, hell'
← alggermaani *arǥa-z
vanaislandi argr 'arg, ebamehelik; kõlvatu'
vanarootsi argher 'arg; vilets, halb'
saksa arg 'halb, paha, kuri; väga, hullupööra'
● liivi ārga 'pelglik, kartlik'
vadja arka 'pelglik, kartlik; erk, kerge (une kohta)'
soome arka 'pelglik, kartlik; häbelik; tundlik, hell; õrn'
isuri arga 'pelglik, kartlik; häbelik; tundlik, hell; õrn'
Aunuse karjala argu 'pelglik, kartlik'
lüüdi arg 'pelglik, kartlik'
vepsa arg 'pelglik, kartlik'