[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

juuk : juuga : juuka mrd 'soga'
● liivi jõugõ 'liiv'
Salatsi liivi jūg 'liiv'
soome hiukka 'raas, kübe, terake'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on peetud alamsaksa laenuks, ← alamsaksa juche 'virts; lurr, lake'.

leede : leete : leedet 'hrl veest väljaulatuv liivaseljandik ranna lähedal; toitainevaene valkjashall mullakiht'
● liivi līedõg 'niiske, valge ajuliiv'
vadja leete, lee 'leetseljak, leede'
soome liete 'sete'
isuri leede 'muda, peen liiv'
Aunuse karjala liete 'leetseljak'
lüüdi ľiete 'liiv'
vepsa ľete͔ 'liiv'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka leesikas.

liiv1 : liiva : liiva 'kvartsi jm kivimite murendist tekkiv peeneteraline purdsete'
? ← balti
leedu gleivės (mitm) 'lima, ila'
läti glīve 'roheline lima veel, muda, peen sete'
● vadja liiva 'liiv'
soome mrd liiva 'peen liiv, sete'
isuri liiva 'liiv'
Eesti keelest on ilmselt laenatud soome mrd liiva 'liiv'. Vt ka liivi.

liiv2 : liivi : liivi '(endisaegne) prismataoliselt puuraamile tõmmatud võrkpüünis kalapüügiks madalas vees'
On arvatud, et skandinaavia laen, ← tüvi, mille vasted on nt rootsi glip, glib 'suure avaga võrkpüünis', taani glib 'võrkpüünis', norra mrd glip 'võrkpüünis'; see on siiski häälikuliselt kaheldav. Eesti keelest on laenatud eestirootsi līm 'väike kolmekandiline rüsa, millega kalastatakse ojades' (← murdevariant liim) ja võib-olla ka läti līvis, līve 'võrkpüünis kalapüügiks madalas vees; kolmnurkne võrkpüünis'.

liivi 'Lätis elavale läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
On arvatud, et sama tüvi mis liiv1. Teisalt on oletatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *slīwa-, mille vaste on nt vanaislandi slý 'limane veetaim'; sama tüvi on soome liiva 'lima, ila; vetikas'. Samatüveline liivlaste nimetus esineb läti ja saksa keeles. Liivi lībi 'liivi', Salatsi liivi Līb, Lībe 'liivlane; liivi' on laenatud läti keelest, ← läti lībis 'liivi'. Liivi lībõ(z) 'liivlane' on laenatud eesti või saksa keelest, ← saksa Live 'liivlane'. Vt ka leivu.

lima : lima : lima 'paks kleepuv aine loom- ja taimorganismis'; mrd 'meremuda'
← alggermaani *slīma-
vanaislandi slīm 'lima, röga'
vanarootsi slīm 'lima, röga'
● liivi limā 'lima, mustus'
vadja lima 'lima, ila; konnakudu; kõnts, muda'
soome lima 'lima, röga'
isuri lima 'lima, röga'
karjala lima 'liiv; muda, pori; rähm; jõgitakjas (Sparganium)'
? lüüdi limaita 'võbiseda, õõtsuda (nt konnakudu v kisselli kohta)'
vepsa ńima 'muda, lima, soga'

muhe : muheda : muhedat 'kobe, kohev, taimekasvule soodus'
● soome muhea 'kohev; urbne; mure', mrd muha 'peeneks muutunud aine (muld vms)'
karjala muhakka 'kohev', muherrus 'püree'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *mūχa-z, mille vasted on vanaislandi mór 'nõmm, kõnnumaa', vanarootsi mōr '(liiva)nõmm', rootsi mo 'liiv', või ← alggermaani *musa-, *musan-, mille vasted on vanaislandi mosi 'sammal, raba, soo', vanarootsi mos 'sammal, raba', mosi 'raba'. On ka arvatud, et võib olla balti laen, ← tüvi, mille vaste on nt leedu mušti 'lööma, peksma'.

pori : pori : pori 'vesine kleepuv pinnas'
● ? liivi bo'ŗ 'uss, vihmauss'
vadja poro 'leelisvesi, tuhavesi'
soome poro 'tuhk; raba, sete, (kohvi)paks'
isuri poro 'prügi, tuhk; leelisvesi, tuhavesi'
Aunuse karjala poro 'lehelis'
lüüdi poro 'lehelis'
vepsa poro 'lehelis'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib olla sama tüvi mis sõnas porisema. Kaugemate sugulaskeelte vasted on ilmselt rööpselt kujunenud tüved: mansi pors 'prügi, sodi', ungari por 'tolm; pulber; põrm', kamassi pшre 'liiv, leetseljak', bor 'suits, tolm'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt türgi pur 'helbeline tuhk', mongoli bor 'tolm, liiv'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi påre 'jääsupp, lobjakas'.

rahu1 : rahu : rahu 'kivine v aluspõhja kivimeist koosnev, paguvee ajal enamasti kuivale jääv merepõhja kõrgendik; väike kivine püsiva taimkattega saar Lääne-Eestis'
← balti
leedu graužas 'kruus, rähk, kivine maapind; tulvaveega kokku kantud liiv'
läti grauzi 'sõmer, jäme liiv, kruus, rähk'
Vt ka rahke.

sannikas : sannika : sannikat 'meil harva soistel niitudel ja soodes kasvav emajuurele lähedane rohttaim (Swertia)'
Tõenäoliselt nimetatud taime kasvukoha järgi, murretes sannik 'vesine sooheinamaa', vadja sannikko 'raba'. On arvatud, et sama tüve vaste võib olla soome santa 'liiv', mrd sannikko, santikko 'liivane maa, liivase põhjaga maa' ja tüvi on skandinaavia laen, ← tüvi, mille vaste on nt rootsi sand 'liiv'. Teise võimalusena on oletatud, et tuletis tüve sonn variandist.

sõmer : sõmera : sõmerat 'jäme liiv; tera, graanul; teraline'
○ kirderanniku somer(a)
● liivi sumār 'tera, iva, raas'
vadja sõmõra 'kruus, sõmer, jäme liiv; sõmer, kruusane, teraline', sõmõrõ 'kruus, jäme liiv'
soome somero 'jäme kruus; klibu'
isuri somer 'jäme liiv'
karjala somero 'jäme liiv'
? saami čuomáras 'vistrik'
Inari saami čuomar 'kruus; raas, kild'
Läänemeresoome-saami tüvi. Isuri ja karjala vasted võivad olla soome keelest laenatud.

tuhk : tuha : tuhka 'orgaanilise aine täielikul põlemisel tekkiv hallikas pulbritaoline jääk'
◊ tuhkur1
? ← alggermaani *tuska-, *tuskā-
vanaülemsaksa zuscen 'tuhaks põletama'
● liivi tū’gõd (mitm) 'tuhk'
vadja tuhka 'tuhk'
soome tuhka 'tuhk'; mrd 'peenike liiv'
isuri tuhka 'tuhk'
Aunuse karjala tuhku 'tuhk'
lüüdi tuhk(e͔) 'tuhk'
vepsa tuhk 'tuhk; pudemed, pihu, puru'
Vt ka tuhkur2.