[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 13 artiklit

laik : laigu : laiku 'ümbrusest värvitooni vm poolest erinev väike pinnaosa'
alggermaani *blaik(ij)ōn-, *blaika-z
vanaislandi bleika, bleikja 'valge värv', bleikr 'kahvatu, kahkjas'
soomerootsi bleka 'veel kasvavale puule kirvega löödud märk'
rootsi mrd blaikå 'valge koht maas'
● ? liivi laik 'lauguga loom; lauk looma otsaesisel'
vadja laikko 'narmas'
soome laikka, laikkale 'laastust suurem puutükk; liist; suur täpp', laikku, plaikku 'täpp, tähn, plekk'
Aunuse karjala laikku 'täpp; sula koht kevadjääs'
Sama germaani tüvi võib olla laenatud sõnas lõikama. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, pleekima.

liist : liistu : liistu 'kitsas piklik, hrl õhuke ning vähemalt ühelt poolt tasane puidust, metallist vm materjalist kinnitus- v kaunistusriba; õhuke lõik'
alamsaksa liste 'liist, latt, ääris'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi līst '(kingsepa)liist'.

lipp1 : lipi : lippi 'kitsas ja õhuke lauake, liist; väike lapp'
vadja lipittsa 'viskelabidas, hauskar'
soome lippi 'tohust kulp, kapp'
isuri lippoja 'süüa (lusikaga)'
Aunuse karjala lippi 'tohust kopsik; (madal) kauss, ööpott'
lüüdi lipitš 'tohust kopp'
vepsa lipitš 'tohust kopp'
Läänemeresoome tüvi.

peen : peene : peent 'suhteliselt väikese läbi- ning ümbermõõduga; pisikestest osistest koosnev; ülimalt täpne; vaevumärgatav; kvaliteetne, väärtuslik'
?alggermaani *spēni-
vanaislandi spánn 'õhuke lapik puu, liist'
vanarootsi spān 'laast'
saksa Span 'laast'
liivi pīentõ 'peenike'
vadja peeni 'väike, peen; vaikne, tasane; vastsündinud laps v loom'
soome pieni 'väike, madal, tühine'
isuri peen 'väike; madal (vesi)'
Aunuse karjala pieni 'väike'
lüüdi pień 'väike'
vepsa peń 'väike'
Germaani päritolu on kaheldav eeldatava tähendusmuutuse 'laast, liist, riba' > 'väike' tõttu. Sama germaani tüvi on sõna põõn laenuallikas. Vt ka pisike.

pilbas : pilpa : pilbast 'pikem õhuke puukild'
liivi pīlpa 'väike puutükk'
soome mrd pilppa 'laast, liist, väike tükk (nt leiba)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pilp 'sindel, katuselaast' ja baltisaksa Pilpen 'katuselaast', Pilpat (mitm) 'pilpad'.

põõn : põõna : põõna 'puidust põikliist laudadest eseme ühendamiseks ja tugevdamiseks; mõlemast otsast kinnitatud riideriba hrl riietuseseme seljal'
alggermaani *spēnu-
vanaislandi spánn 'õhuke lapik puu; liist'
vanarootsi spān 'laast, liist'
saksa Span 'laast, liist'
liivi pȭn 'põikpuu'
vadja piina '(ukse v akna) piit'
soome piena 'põõn; liist; pulk'
isuri peena 'uksepiit'
karjala piena 'põik-, tugipuu'
Sama germaani tüvi võib olla sõna peen laenuallikas. Vt ka põõnama.

raam : raami : raami 'ümbritsev liist, ääris; ristkülikukujuline alus; veoki, masina kere toes'
kraam
alamsaksa rame, ramen 'raam, ääris, kangakuivatusraam'
On ka arvatud, et laenatud rootsi keelest, ← rootsi ram 'raam, ääris; kandesõrestik, karkass'. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja raami 'raam' ja isuri raami 'raam'.

riim3 : riimi : riimi 'ülemise veskikivi silmas olev raud, mis toetub veski võllile'
Võimalik, et selle tüve läänemeresoome vaste on soome rima 'latt; liist'. Sel juhul on tegemist skandinaavia laenuga, ← algskandinaavia *rima, mille vasted on vanaislandi rim 'pulk, varb (väraval v aial)' ja rootsi mrd rem, rim 'tugipuu (kelgul), külgpuu (redelil)'.

sagar1 : sagara : sagarat 'kõver (puu)liist värava- v uksehingeks; selle konks'
balti
leedu stagaras 'kuivanud taimevars v (puu)oks'
läti stagaris 'ogalik'
vadja sakara '(ukse-, akna)hing, sagar; (ukse)haak [?]; lõualiiges'
soome sakara 'ots, tipp, teravik'
? isuri sakkaara 'nurk, kus hoitakse ikoone; nurk, kus palkide otsad seinast välja ulatuvad'
Aunuse karjala sagar 'uksehing; kaare ots'
lüüdi sagar 'ots, tipp'
vepsa čagaŕ 'väike sõrm'
Vt ka sagar2.

sari : sarja : sarja 'ühelaadsete, ka omavahel seotud esemete v nähtuste rida v rühm; suur hõre sõel vilja tuulamiseks'
sarikas1
vadja sarja '(muna)sari; munemisperiood; (hrl mitm) (mee)kärg; kobar'
soome sarja 'rida, rodu; raam; liist; ääris'
isuri sarja 'järjestikku munetud munade hulk'
Aunuse karjala sarju 'laastudest võrestik; munemine'
lüüdi sarď(e͔) 'ree varbpõhi; söekorv; (muna)sari'
vepsa sarďam '(muna)sari'
udmurdi śuri̮ 'ritv, latt, õrs'
komi śor 'ritv, latt, õrs'
Läänemeresoome-permi tüvi. Vt ka sarikas2.

sorakas : soraka : sorakat 'lohakalt, harakil ripnemas; lahja ja vibalik'
sorgus, sorus
● ? soome mrd sorko 'riba, liist, põllusiil', sorkale 'riba, pikk kitsas siil, liist'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

sälk : sälgu : sälku 'sisselõige, täke'
lõunaeesti tsälk
soome mrd sälkky, sälkö 'puutükk, -kild'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, jäljendab puu töötlemisel tekkivat heli. Teisalt võib olla soome-ugri tüvi, mille vasted on soome säle 'liist, varb; laast; latt', karjala sälö 'puukild, pilbas' (võib olla osaliselt soome keelest laenatud), saami čállit 'kirjutada; (lahti) lõigata (nt looma nahka nülgides, kala rookides)', mari šelaš 'tükeldama; (laastu) kiskuma; jagama, jaotama', udmurdi č́ali̮š 'viltu teritatud', komi će̮lavni̮ 'lõikama', mansi sil- 'lõikama', handi sil- 'lõikama, lahti lõikama (kala, looma), lõhestama', ungari szel 'lõikama, lõikuma'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sälk 'neitsinahk'. Vt ka sälitis.

tihv : tihva : tihva 'kangaspuudel kanga vahelike vahele pandav pulk v liist; vöösuga'
alggermaani *stifta-
alamsaksa stift 'tihvt, väike nael'
vanaülemsaksa stift, steft 'pulk, tikk, oga, astel, tapp'
saksa Stift 'tihvt; pulk, tikk; nael; pliiats; krihvel'
soome tiuhta 'vöösuga; vahelik (kangakudumisel); kanga vahelike vahele pandav pulk'
isuri tiuhta 'kanga vahelike vahele pandav pulk'
Aunuse karjala ťiuhtu 'kanga vahelike vahele pandav nöör või pulk; tapp, mille abil kangast luues moodustub lõimejaotus'
lüüdi ťiuhte͔ 'kanga vahelike vahele pandav nöör'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa või saksa vaste, tihvt.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur