[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 9 artiklit

keerama : keerata : keeran 'midagi keskpunkti v telje ümber liikuma panema, teisele küljele pöörama; midagi poolkaarde v kahekorra painutama, kokku rullima vms; suunda muutma'; piltl 'iiveldama'; mrd 'midagi kokku keerutama, punuma'
liivi kīerõ 'keerata, pöörata; veeretada, keerutada; pöörelda; iiveldada'
vadja tšeertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; kokku keerata; (heinu) kaarutada; (maad) künda; iiveldada'
soome kiertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; rulli keerata; pöörelda, tiirelda; ääristada; ümber piirata; ringi minna; eemale hoida, vältida; ringi käia', kierä 'keerdus, liiga tugeva keeruga'
isuri keertää 'keerata, pöörata; ringi minna; väänata, painutada; veeretada; ringi ajada; iiveldada'
Aunuse karjala kierdiä 'ringi minna; lõnga korrutada, kokku keerutada; ümber piirata; ringi käia, hulkuda', kierü 'keerdus, liiga tugeva keeruga; jäine, väga libe; usin'
lüüdi kierta 'ümber piirata', kier 'tugevasti kokkukeerutatud lõng; väga libe jää'
vepsa kertta 'lõnga korrutada, nööri keerutada; tombuks veeretada; kündi korrata', ker 'liiga tugeva keeruga'
saami gierri 'keerd, sõlm, pundar (nt lõngas)'
Läänemeresoome-saami tüvi. Tegusõna on tuletis, liideteta tüvi on nt soome kierä. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud. On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami gierrer- 'keerutada; teatud viisil kududa', ungari kerül 'ringiga minema; ringi tegema; vältima, kõrvale hoidma; sattuma; tulema, kätte jõudma; maksma minema; leiduma', handi kȧri- 'ümber pöörduma' ja mansi kir- 'ringi minema; kõrvale keerama'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kēr se 'ennast keerama'. Vt ka kõõr.

laskma : lasta : lasen 'lubama, võimaldama; kuhugi allapoole, madalamale, sügavamale langeda, vajuda võimaldama; (hoogsalt) mingit heli tekitama v häälitsema; midagi tegema; kiiresti liikuma; midagi kellelgi teha paluma v käskima; (hrl käsi)tulirelvast tulistama'
las, lasila
liivi laskõ 'lasta; lubada; jätta; tulistada; tüürida'
vadja laskõa '(kuhugi midagi) lasta; (enesest) lasta v heita; lubada; (millegagi midagi) teha; tulistada'
soome laskea 'panna, asetada; langeda; loojuda; laskuda; lasta, päästa; arvutada, arvestada'
isuri laskia 'panna, asetada; alla, maha lasta; teha; arvutada, arvestada'
Aunuse karjala laskie 'lasta, lubada; (vette) lasta; kaarte panna'
lüüdi laskeda 'panna, asetada; lasta, päästa; lubada'
vepsa laskta 'lahti päästa; alla, madalamale lasta; lubada; virutada'
? saami luoikat 'laenata, laenuks anda'
? mokša laśkǝms 'jooksma'
? udmurdi leźi̮ni̮ 'laskma, lubama'
? handi ḷŏsχǝj- 'lahti päästma, vabastama'
? mansi χot-lōsit- 'murduma; lõhki minema'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on häälikulistel või tähenduslikel põhjustel ebakindlad. Tuletises lasila on nõrgaastmeline tüvevariant. Käskiva kõneviisi 2. pöörde vormi las on võinud mõjutada saksa laß 'lase', lassen '(teha) laskma, (tegema) panema; lubama'. Eesti keel on mõjutanud soome murdelist vormi las 'las(e)'.

lükkama : lükata : lükkan 'tõugete v pideva surumisega liikuma panema v liikumas hoidma'
liivi likkõ, lükkõ 'tõugata, lükata'
vadja lütšätä 'lükkida, läbi v sisse ajada, pista'
soome lykätä 'lükata'
isuri lükkiä 'lükata'
Aunuse karjala ľükätä 'visata, heita; maha jätta; pealt heita, seljast, jalast visata'
lüüdi lükäittä 'heita; lükata'
vepsa ľüke͔ita 'visata, heita; lükata; kõrvale panna'
handi ḷŭkemə- 'lükkama (nt paati vette)'
idamansi lǟko- sõnaühendis jiw lǟkoəm 'laon puid riita'
ungari lök 'lükkama, tõukama'; mrd 'purustama'
Soome-ugri tüvi.

soovima : soovida : soovin 'tahtma'
-soodu, sootu
?indoeuroopa *suH-é-
vanaindia suváti 'ajama, liikuma panema; lubama (jumala kohta)'
vadja soovia 'soovida, tahta; ennustada'
soome suoda 'lubada, lasta; pakkuda, anda; näha, soovida, tahta'
? lüüdi su sõnaühendis ei su 'ei saa'
komi śini̮ 'lubama; soovima'
Eesti ja vadja vastetes on liide -vi-. Sama indoeuroopa allikas võib olla laenatud sõnas sõudma. Vt ka soodus, soosima, soostuma.

sõudma : sõuda : sõuan 'aeru(paari) tõmmetega paati vees liikuma panema'
kirderanniku soudama
?indoeuroopa *suH-é-
vanaindia suváti 'liikuma panema; osaks saada laskma, andma (jumala kohta)'
vanakreeka eáō 'lubama; laskma'
liivi sõudõ 'sõuda'
vadja sõutaa 'sõuda'
soome soutaa 'sõuda'
isuri soutaa 'sõuda'
Aunuse karjala soudua 'sõuda'
lüüdi soutta, souta 'sõuda'
vepsa souta 'sõuda'
saami suhkat 'sõuda'
mari mrd šuaš 'sõudma'
komi si̮nni̮ 'sõudma'
handi tĕwət- 'sõudma'
mansi tow- 'sõudma'
nganassaani tōpsa 'aer, mõla'
sölkupi tū- 'sõudma'
kamassi tu- 'sõudma'
Sama indoeuroopa tüvi võib olla laenatud sõnas soovima.

triivima1 : triivida : triivin 'tuulest v voolust aetav olema, ajuma; ajuma panema, ajama; (pikkamisi, nihkudes) minema, (aeglaselt) liikuma'
riivima
alamsaksa driven 'ajuma, triivima; ajama; (karja) pidama; tegelema'
Mõnevõrra hiljem võib olla laenatud sama sõna teises tähenduses, triivima2. Sama tüvi on laenatud sõnas triip-2.

tõmbama : tõmmata : tõmban '(kä(t)ega) enda poole v mingis suunas liikuma panema, vedama; (laiali) laotama, pingule venitama; (käega) mingit pinda mööda libistama; viipama; virutama, lööma; (selga, kätte, jalga, pähe) panema v (seljast, käest, jalast, peast) võtma; midagi mingisse asendisse v seisundisse viima; (midagi) sisse hingama; (materjalide, esemete kohta:) endasse imema; valmimisprotsessi lõpuni seisma, hauduma'
kirderanniku tembama, tombama
balti
leedu tempti 'tõmbama, tirima; tassima; venitama; vedama'
läti tiept 'ulatama; kõvasti hoidma; kangekaelne olema'
liivi tõmbõ 'tõmmata, kiskuda, tirida'
vadja tõmmata 'tõmmata, kiskuda, tirida; tõmbuda; suitsetada, sisse hingata'
soome temmata 'tõmmata, kiskuda, tirida; virutada, lüüa'
isuri temmada 'tõmmata, kiskuda, tirida; laulu jorutada; petta, tüssata'
Aunuse karjala temmata 'haarata; eemale v välja v kaasa v ära tõmmata, tirida; hoogsalt midagi teha, rabada'
lüüdi ťembaita 'tõmmata, kiskuda, tirida'
vepsa ťembe͔ita '(välja) tõmmata'
Bumeranglaenuna võib eesti keelest laenatud olla läti mrd tembīt 'lohistama'. Vt ka temp2.

tõukama : tõugata : tõukan 'löögiga v pideva surumisega kuhugi v mingis suunas liikuma panema v liikumas hoidma, (järsult, hooga) lükkama; mingisse olukorda sattumist põhjustama, midagi tegema ajama, ajendama'; van 'peeneks, puruks tampima v suruma'
lõunaeesti toukama, kirderanniku toukama
● ? liivi tõvk 'tõugata, tampida'
vadja tõukata 'tõugata, lükata; torgata, (kuhugi) pista'
soome mrd toukata 'kiskuda, katkuda, napsida; tõugata, lükata; torgata, pista'
isuri tougada 'tõugata, lükata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome töykätä 'müksata, tonksata, tõugata' ja Aunuse karjala töükätä 'müksata, tonksata, tõugata; pista, torgata'.

viskama : visata : viskan 'läbi õhu liikuma panema, heitma'
liivi viskõ 'visata'
vadja viskoa, vizgata 'visata, heita; ilmuda, tekkida; maha jätta, hüljata; tuulata vilja'
soome viskata 'visata; heita, loopida; tuulata vilja'
isuri visada 'tuulata vilja; visata, heita'; viskoja 'visata, loopida'
Aunuse karjala viškata 'tuulata vilja; visata, heita'
lüüdi viškaitta 'tuulata vilja'
vepsa viškaita 'valada, puistata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti või liivi keelest on laenatud läti mrd viskāt 'viskama' ja viska, viška 'viskelabidas'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur