[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 125 artiklit, väljastan 30.

ajama : ajada : ajan 'kuhugi liikuma sundima; midagi tegema sundima; tagant kihutama'
aelema, ajend
?indoeuroopa *aǵ-
vanaindia ájati 'ajama'
avesta azaiti 'ajama; ära viima'
ladina agere 'ajama'
liivi aijjõ 'jahtida, ajada; tõugata; paarituda; pealetükkiv olla'
vadja ajaa 'ajada, minema sundida; püüda, otsida; eraldada; sõita'
soome ajaa 'ära ajada; viia, sundida; juhtida, sõita'
isuri ajjaa 'hobust sundida, hobusega sõita; ära ajada'
Aunuse karjala ajua 'sõita; ajada'
lüüdi ajada 'hobusega sõita; purjetada, sõuda; suusatada; taga ajada'
vepsa ajada 'sõita; (taga) ajada'
saami vuodjit 'sõita, reisida'
udmurdi uji̮ni̮ 'ajama, taga ajama'
komi vojni̮ 'põgenema; kiiresti ära viima'
idamansi wojt- 'taga ajama'
Indoeuroopa laen on kaheldav häälikulistel põhjustel. Vt ka ait, laajama.

astuma : astuda : astun 'paari sammu võrra kuhugi liikuma; sammuma, kõndima; midagi tegema hakkama'
liivi astõ 'astuda'
vadja asattaa 'astuda'
soome astua 'astuda'
isuri astua 'astuda'
Aunuse karjala astuo 'astuda'
lüüdi astuda 'astuda'
vepsa astta 'astuda'
Tõenäoliselt tuletis samast tüvest mis sõnas askel.

edenema : edeneda : edenen 'laabuma, sujuma, ladusalt toimuma; kasvama, arenema, sigima; ruumiliselt kulgema, edasi jõudma; ajaliselt kulgema, edasi liikuma' esi

hargnema : hargneda : hargnen 'eri osadeks jagunema; eri suundadesse laiali liikuma, liikumisel jagunema; lahti tulema' haru

heljuma : heljuda : heljun 'õhus v vees (koos keskkonnaga) kergelt ja sujuvalt liikuma; kergelt hällima, õõtsuma'
hõljuma
soome mrd heljua, holjua 'õõtsuda, kõikuda, võnkuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas huljuma.

hiilima : hiilida : hiilin 'hääletult, ettevaatlikult liikuma; salamisi eemalduma või liginema'
On arvatud, et tüve hilja reeglipäratu variant.

hulpima : hulpida : hulbin 'vees üles-alla kõikuma, õõtsuma; õõtsudes liikuma'
ulpima
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

hõljuma : hõljuda : hõljun 'õhus v vees kergelt ja sujuvalt liikuma; kergelt kiikuma, õõtsuma' heljuma

höörima : höörida : höörin 'keerlevalt, õõtsuvalt liikuma'
soome hyöriä 'askeldada, sekeldada; sagida, ringi lasta'
isuri höörähüdellä 'õõtsutada'
karjala hüörätä 'midagi pidevalt ja palju teha'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

iibama : iivata : iiban 'kasvama, suurenema, juurde võtma'
iive
Sõna on toodud keeleuuenduse ajal oskussõnana kirjakeelde vanemast murdekeelest registreeritud tähenduses. Sama tüvi võib olla murdesõnas iibama 'kumama', mille variandid on iivama 'nõrguma, imbuma; hõõguma, hingitsema; aeglaselt liikuma' ja iimama 'nõrguma, imbuma; hingitsema; kumama'. Tähenduse 'aeglaselt liikuma' alusel on arvatud, et tüve vasted võivad olla soome hiipiä 'hiilida', Aunuse karjala hiivuo 'hiilida; väga aeglaselt liikuda' ja lüüdi hiivoda 'hiilida', sel juhul läänemeresoome tüvi. Vt ka ihmjas ja iiveldama.

ingerjas : ingerja : ingerjat 'taimeorganeis parasiteeriv ümaruss (Ditylenchus)'
On arvatud, et esisilbi vokaali muutmise teel tekkinud variant tüvest angerjas. Teisalt võib olla vingerdama tüve variant. Sama tüvi on murdesõnas ingerdama 'vingerdama, ussi moodi liikuma'.

jooksma : joosta : jooksen 'jalgadel kiiresti edasi liikuma; voolama, valguma; liikuma'
liivi jūokšõ 'joosta; voolata'
vadja johsa 'joosta; voolata'
soome juosta 'joosta; voolata'
isuri joossa 'joosta'
Aunuse karjala juosta 'joosta'
lüüdi ďuosta 'joosta'
vepsa joksta 'joosta; voolata'
? saami joksat 'kätte saada, saavutada'
On arvatud, et tuletis jooma tüvest.

jöntsima : jöntsida : jöntsin 'lühikeste (raskete) sammudega liikuma; vantsima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jontsima ja löntsima.

kablutama2 : kablutada : kablutan mrd 'kergelt ja kiiresti liikuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Vt ka kabu3.

kargutama : kargutada : kargutan mrd 'liikvele ajama, peletama; kiiresti edasi liikuma, kihutama; sihitult käima v jooksma; karglema; sugutama; (heina) kaarutama' kargama

keerama : keerata : keeran 'midagi keskpunkti v telje ümber liikuma panema, teisele küljele pöörama; midagi poolkaarde v kahekorra painutama, kokku rullima vms; suunda muutma'; piltl 'iiveldama'; mrd 'midagi kokku keerutama, punuma'
liivi kīerõ 'keerata, pöörata; veeretada, keerutada; pöörelda; iiveldada'
vadja tšeertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; kokku keerata; (heinu) kaarutada; (maad) künda; iiveldada'
soome kiertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; rulli keerata; pöörelda, tiirelda; ääristada; ümber piirata; ringi minna; eemale hoida, vältida; ringi käia', kierä 'keerdus, liiga tugeva keeruga'
isuri keertää 'keerata, pöörata; ringi minna; väänata, painutada; veeretada; ringi ajada; iiveldada'
Aunuse karjala kierdiä 'ringi minna; lõnga korrutada, kokku keerutada; ümber piirata; ringi käia, hulkuda', kierü 'keerdus, liiga tugeva keeruga; jäine, väga libe; usin'
lüüdi kierta 'ümber piirata', kier 'tugevasti kokkukeerutatud lõng; väga libe jää'
vepsa kertta 'lõnga korrutada, nööri keerutada; tombuks veeretada; kündi korrata', ker 'liiga tugeva keeruga'
saami gierri 'keerd, sõlm, pundar (nt lõngas)'
Läänemeresoome-saami tüvi. Tegusõna on tuletis, liideteta tüvi on nt soome kierä. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud. On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami gierrer- 'keerutada; teatud viisil kududa', ungari kerül 'ringiga minema; ringi tegema; vältima, kõrvale hoidma; sattuma; tulema, kätte jõudma; maksma minema; leiduma', handi kȧri- 'ümber pöörduma' ja mansi kir- 'ringi minema; kõrvale keerama'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kēr se 'ennast keerama'. Vt ka kõõr.

keksima : keksida : keksin 'hüplema, hüpeldes liikuma; uhkeldama, kiitlema'
soome van srmt keksauttaa 'kiiret liigutust teha, viisakalt tervitada'
isuri keksuttaa 'lühikeste kiirete sammudega käia'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

kerkima : kerkida : kerkin 'ülespoole liikuma, tõusma; (taina kohta:) kohevaks paisuma; kõrgenema; esile, oma ümbrusest kõrgemale ulatuma; tekkima, ilmuma'
soome mrd keritä 'kerkida (taina, leiva kohta)'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas kerge. Vt ka kerklema.

kerklema : kergelda : kerklen 'hooplema, uhkustama; korduvalt veidi kerkima'; mrd 'mitte paigal püsima; kärsitult liikuma'
On arvatud, et tuletis kerkima tüvest.

kihama : kihada : kihan '(ärevalt) igas suunas, läbisegi liikuma, sagima; (tegevuse kohta:) vilkalt toimuma; kellestki, millestki liikuvast, sagivast täis olema'
kihevil, kihisema
vadja kihuss 'kobrutada, pulbitseda, vahutada', kihu 'sagin, möll; häda'
soome kihistä 'kihiseda, muliseda; sisiseda, susiseda; kihada, kubiseda; sagida', kihu 'sagin, rüsin, riid'
isuri kihissä 'kihada, kubiseda; vigiseda', kihu 'sagin, askeldamine'
Aunuse karjala kihata 'kihada, kubiseda', kihištä 'kihiseda, sisiseda, piniseda; sagida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kahisema, kohama, kähisema, sihisema, vihisema. Vt ka kihelema ja kihu3.

kihisema : kihiseda : kihisen '(vedeliku kohta:) tasase terava kahinaga ning mulle ajades liikuma; hõõrdumisest, liikumisest teravalt kahisema; sagima; millestki liikuvast (kubinal) täis olema' kihama

kihutama : kihutada : kihutan 'tugeva hooga, kiiresti sõitma v minema; ägedalt, hooga kuhugi ajama, liikuma v tegema sundima; ässitama, õhutama, agiteerima' kihk

komberdama : komberdada : komberdan 'vaevaliselt edasi liikuma'
komistama, kompa
vadja kompassua 'komistada'
soome kompuroida 'koperdada, komberdada', kompastua 'komistada; vääratada, eksida'
isuri komberdaa 'komberdada', kombastua 'komistada'
Aunuse karjala kompastuo 'komistada'
lüüdi kombištuda 'komistada'
vepsa kombištuda, kombuštuda 'põlvili laskuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama, mis sõnades kompama ja/või kõmpima. Lähedane tüvi on nt sõnades koperdama ja kooberdama. Sõnas komistama on kaashäälikuühend lihtsustunud.

kukkuma1 : kukkuda : kukun 'raskusjõu tõttu allapoole liikuma; püsti-, istumis- või muud normaalasendit kaotama'
liivi kukkõ 'kukkuda'
Võib olla sama tüvi mis sõnas kuker-1.

kulgema : kulgeda : kulgen 'edasi liikuma, minema; suunduma, ulatuma'
kulend
vadja kulkõa 'rännata, hulkuda'
soome kulkea 'liikuda, käia; kõndida; reisida; liigelda'
isuri kulkia 'kulgeda'
Aunuse karjala kulgie 'aeglaselt liikuda, kulgeda'
lüüdi kulgeda 'kulgeda'
saami golgat 'voolata, joosta; kulgeda'
ersa koľgems 'tilkuma; voolama'
mokša koľgəms 'vett läbi laskma, lekkima'
komi ki̮lavni̮ 'pärivoolu minema, ujuma'
handi χoγəl- 'jooksma'
ungari halad 'edasi minema, edenema'
? neenetsi χúʔla- 'edasi kanduma (tuule v vooluga)'
? sölkupi k͔ūrǝ- 'kanduma; edasi kandma (voolu kohta)'
Soome-ugri või uurali tüvi. On ka oletatud, et tüvi on indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *kel-H-, mille vaste on nt vanaindia cárati (oleviku ains 3P) 'liigub; rändab'.

kõikuma : kõikuda : kõigun 'edasi-tagasi v üles-alla liikuma, õõtsuma'
soome keikkua 'kiikuda, õõtsuda, võnkuda'
isuri keikkua 'kiikuda, õõtsuda, võnkuda'
Aunuse karjala keikkuo 'kõikuda, kiikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on tüve peetud skandinaavia laenuks, ← algskandinaavia *kaika-z 'kõverus, kaar' või ← algskandinaavia *skaikōn 'kõikuma, vankuma'. Vt ka keigar.

käima : käia : käin 'astudes, kõndides, sammudes liikuma; kuhugi minema ja sealt tagasi tulema'
käituma
alggermaani *skēwijan-
gooti skewjan 'minema'
rootsi mrd skäva 'kiirustama'
liivi 'käia'
vadja tšävvä 'käia; käituda'
soome käydä 'käia'
isuri käüvvä 'käia'
Aunuse karjala kävvä 'käia; minna'
lüüdi kävudä 'käia'
vepsa käuda 'käia'
Tuletis käituma on loodud soome sõna käyttäytyä 'käituda' eeskujul. Vt ka käi.

langema : langeda : langen 'oma raskuse mõjul allapoole liikuma; püsti- vm normaalasendit kaotama, kukkuma, vajuma; võitluses surma saama; laskuma, alanema; sattuma'
liivi langõ 'kukkuda, vajuda; painduda, toetuda'
vadja langõta 'kukkuda, langeda; variseda'
soome langeta 'kukkuda, langeda'
isuri langeta 'kukkuda, langeda'
Aunuse karjala langeta 'kukkuda, langeda; sadada; suubuda'
lüüdi langeta 'kukkuda, langeda, sadada; suubuda (jõgi)'
vepsa langeta 'kukkuda, langeda'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka lank.

laskma : lasta : lasen 'lubama, võimaldama; kuhugi allapoole, madalamale, sügavamale langeda, vajuda võimaldama; (hoogsalt) mingit heli tekitama v häälitsema; midagi tegema; kiiresti liikuma; midagi kellelgi teha paluma v käskima; (hrl käsi)tulirelvast tulistama'
las, lasila
liivi laskõ 'lasta; lubada; jätta; tulistada; tüürida'
vadja laskõa '(kuhugi midagi) lasta; (enesest) lasta v heita; lubada; (millegagi midagi) teha; tulistada'
soome laskea 'panna, asetada; langeda; loojuda; laskuda; lasta, päästa; arvutada, arvestada'
isuri laskia 'panna, asetada; alla, maha lasta; teha; arvutada, arvestada'
Aunuse karjala laskie 'lasta, lubada; (vette) lasta; kaarte panna'
lüüdi laskeda 'panna, asetada; lasta, päästa; lubada'
vepsa laskta 'lahti päästa; alla, madalamale lasta; lubada; virutada'
? saami luoikat 'laenata, laenuks anda'
? mokša laśkǝms 'jooksma'
? udmurdi leźi̮ni̮ 'laskma, lubama'
? handi ḷŏsχǝj- 'lahti päästma, vabastama'
? mansi χot-lōsit- 'murduma; lõhki minema'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on häälikulistel või tähenduslikel põhjustel ebakindlad. Tuletises lasila on nõrgaastmeline tüvevariant. Käskiva kõneviisi 2. pöörde vormi las on võinud mõjutada saksa laß 'lase', lassen '(teha) laskma, (tegema) panema; lubama'. Eesti keel on mõjutanud soome murdelist vormi las 'las(e)'.

lehvima : lehvida : lehvin 'õhuvoolus laineliselt, laperdavalt liikuma; hõljuma'
soome leyhyä, leuhua 'lehvida, hõljuda'
isuri leuhua 'lehvida, hõljuda'
Aunuse karjala ľeühkiä 'lehvida; rääkida, kiidelda'
karjala leühüö, leühähteä, leuhuo 'lehvida, hõljuda; lahvatada'
vepsa ľeihta 'lehvida, hõljuda; leegitseda, lahvata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt lehk.

lendama : lennata : lendan 'õhus liikuma; kiiresti liikuma, tormama'
lendva
liivi lindõ 'lennata'
vadja lentää, lennätä 'lennata'
soome lentää 'lennata'
isuri lentää 'lennata'
Aunuse karjala ľendiä 'lennata; kukkuda; kiiresti käia'
lüüdi lettä, lendada 'lennata'
vepsa ľeta 'lennata; tõsta; välja kannatada'
Läänemeresoome tüvi. lendva on vana oleviku kesksõna.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur