[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

iibama : iivata : iiban 'kasvama, suurenema, juurde võtma'
◊ iive
Sõna on toodud keeleuuenduse ajal oskussõnana kirjakeelde vanemast murdekeelest registreeritud tähenduses. Sama tüvi võib olla murdesõnas iibama 'kumama', mille variandid on iivama 'nõrguma, imbuma; hõõguma, hingitsema; aeglaselt liikuma' ja iimama 'nõrguma, imbuma; hingitsema; kumama'. Tähenduse 'aeglaselt liikuma' alusel on arvatud, et tüve vasted võivad olla soome hiipiä 'hiilida', Aunuse karjala hiivuo 'hiilida; väga aeglaselt liikuda' ja lüüdi hiivoda 'hiilida', sel juhul läänemeresoome tüvi. Vt ka ihmjas ja iiveldama.

jõngutama : jõngutada : jõngutan 'edasi-tagasi liigutama, kõigutama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Võimalik, et tüve vaste on soome mrd jongertaa, jongottaa 'aeglaselt jõnksutades või lonkides edasi liikuda'. Vt ka jõnk.

kahmama : kahmata : kahman 'järsku haarama, krahmama'
● soome kahmata 'kahmata, krahmata'
karjala kahmata 'kohmakalt liikuda; lohakalt teha'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lahmama, rahmama ja sahmama. Vt ka kamal.

kaperdama : kaperdada : kaperdan 'koperdama'; mrd 'saamatult töötama; otsima, kobama'
● soome mrd kapertaa 'voolida, uuristada'; kaperoida 'askeldada, kohmerdada; kobada'
Aunuse karjala kaberoi-, kaberehtoa 'kobades liikuda või midagi teha'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas koperdama.

kepsama : kepsata : kepsan 'kergelt hüppama; lühikeste sammudega kergelt astuma'
● soome kepsakka, mrd kepsa 'kebja, nobe, väle', kepsuttaa 'kergelt, nõtkelt liikuda, tipsida'
isuri kepsaa 'kergete sammudega käia'
Aunuse karjala kepsuttoa 'kergelt ja kiiresti liikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

kibin : kibina : kibinat 'tasane, terav kabin'
● soome mrd kipistä 'kihiseda, kubiseda; siputada, rabelda'
isuri kibin liitsõnas kibin-kabin 'kiiresti', kipittää 'kiiresti liikuda'
Aunuse karjala kipitteä 'kiiresti ja kergelt liikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kabisema ja kobisema. Vt ka kipp ja kippuma.

kubisema : kubiseda : kubisen 'millestki, kellestki tihedalt, tungil täis olema v neid rohkesti sisaldama'; mrd 'tasa, sosinal rääkima'
● soome mrd kupista 'koliseda, kolinal liikuda'
vepsa kubaita 'liikuda; sagida, kubiseda; virvendada, vilkuda'
Läänemeresoome tüvi.

kulgema : kulgeda : kulgen 'edasi liikuma, minema; suunduma, ulatuma'
◊ kulend
● vadja kulkõa 'rännata, hulkuda'
soome kulkea 'liikuda, käia; kõndida; reisida; liigelda'
isuri kulkia 'kulgeda'
Aunuse karjala kulgie 'aeglaselt liikuda, kulgeda'
lüüdi kulgeda 'kulgeda'
saami golgat 'voolata, joosta; kulgeda'
ersa koľgems 'tilkuma; voolama'
mokša koľgəms 'vett läbi laskma, lekkima'
komi ki̮lavni̮ 'pärivoolu minema, ujuma'
handi χoγəl- 'jooksma'
ungari halad 'edasi minema, edenema'
? neenetsi χúʔla- 'edasi kanduma (tuule v vooluga)'
? sölkupi k͔ūrǝ- 'kanduma; edasi kandma (voolu kohta)'
Soome-ugri või uurali tüvi. On ka oletatud, et tüvi on indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *k^ṷel-H-, mille vaste on nt vanaindia cárati (oleviku ains 3P) 'liigub; rändab'.

kuukama : kuugata : kuukan mrd 'hulkuma, luusima, kolama, lonkima'
● vadja kuukata 'hulkuda'
soome kuukkia 'küürakil liikuda, köögutada'
karjala kuukkiella 'küürakil liikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas luukama.

kõndima : kõndida : kõnnin 'käima, astuma, sammuma'
● soome kontata 'roomata, käpakil liikuda'
isuri kontia 'kõndida'; kondada 'jalutada'
karjala kontata 'roomata, käpakil liikuda'
lüüdi kontomel 'käpuli'
Läänemeresoome tüvi. Karjala sõna võib olla soome laen. Võib ka olla tüve kont1 variant, samuti on arvatud, et tüve kand variant. Vt ka kondama.

laapama : laabata : laapan 'peoga üle tõmbama, kaapama; liipama'
◊ laaberdama
● soome mrd laapata, laapustaa 'käia, vaevaliselt liikuda'
Võib olla sama häälikuliselt ajendatud tüvi mis sõnas laabakil, lähedane tüvi on nt sõnades lääpama, lööpama. On ka oletatud, et skandinaavia laen, ← algskandinaavia *slāpaR, mille vasted on vanaislandi slápr 'laiskvorst', norra slåp 'logeleja'. Veel on arvatud, et vene laen, ← vene lápa 'käpp, jalg'. Nimetatud vene allikast on laenatud murdesõna laapa 'ankruharu; aeru laba; ujulest'. Vt ka liipama.

lailama : lailata : lailan 'hõljuma; kõlama, kaikuma'
● soome van srmt lailattaa 'kergelt liikuda; õrnalt kosta; ümiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

leek : leegi : leeki 'põlemise silmale nähtav helendus, tulekeel'
● soome liekki 'leek'
karjala liekki 'leek'
Läänemeresoome tüvi. Tüve vasted võivad olla ka vadja lõõkkua 'kiikuda; liikuda, õõtsuda, hõljuda' , soome liekkua 'kiikuda, õõtsuda', isuri leekkua 'kiikuda, õõtsuda' ja karjala liekkuo 'kiikuda, õõtsuda; kõikuda, liikuda'.

liikuma : liikuda : liigun 'oma asendit muutma; oma asukohta muutma, kulgema; käima, kõndima, minema; oma seisundit v olekut muutma, teisenema, arenema'
◊ liige, liiklema
● liivi likkõ 'liigutada; liikuda'
vadja liikkua 'liikuda; liigatada'
soome liikkua 'liikuda'
isuri liikkua 'liikuda'
Aunuse karjala liikkuo 'käia, liikuda; maha tulla; nikastada; kerkida (taina kohta)'
lüüdi ľīkkuda 'liikuda; nikastada; hulluks minna'
vepsa ľikta, ľikkuda 'õõtsuda; kerkida (taina kohta)'
? idahandi ᴧö̆k- 'hüppama, sööstma'
? mansi lakwi 'liikuma, käima'
? neenetsi lǝχa- 'kõikuma; õõtsuma'
? sölkupi lak͔ǝ- 'liikuma'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Vt ka liikva.

liipama : liibata : liipan 'jalga järele vedades lonkama; (kergelt) millestki üle tõmbama'; mrd 'ihuma, teravaks tegema'
◊ liipima
← alggermaani *sleipan-
alamsaksa slipen 'teritama, ihuma; lihvima; hiilima, roomama, aeglaselt liikuma'
rootsi slipa 'teritama, ihuma; lihvima'
● soome liipata 'libiseda, liuguda'
karjala liipata 'kiiresti liikuda'
Eesti vaste võib olla ka hilisem, alamsaksa laen. Soome sõna on vähemalt osaliselt rootsi laen.

lippama : lipata : lippan 'kergelt ning väledasti jooksma'
● soome lipata 'joosta, kiiresti liikuda'
Aunuse karjala lipata 'pilgutada; sõrmega kutsuda; viia, tuua; midagi kiiresti teha'
karjala lipata, lipetteä 'joosta, kiiresti liikuda'
vepsa ľippida 'joosta, plagada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lipsama. Eesti keelest on laenatud läti ļipot 'lippama'.

logisema : logiseda : logisen 'piiratult liikuda, lõnkuda andma; lõnkudes tekkivat helide jada kuuldavale laskma'
◊ logama,loge,logelema,logu,lõgisema,plõgisema
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lagisema, lugin, läga, lodisema, lohakas, lokk2, lõkatama.

lontima : lontida : londin 'laisalt (ning lodevalt) käima'
◊ lontu
● vadja lontata 'lonkida, luusida, kolada'
karjala lontittoa 'vaevaliselt liikuda, jalgu järel vedada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lontsima. Vt ka lont, lontrus.

luukama : luugata : luukan 'lonkama'
● soome mrd luukata 'longata, vaevaliselt liikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kuukama.

lõke : lõkke : lõket 'leegitsedes põlev suhteliselt väike kogus puid, hagu vm põlevat materjali'
● vadja lekko 'leek'
soome mrd lekko 'leek, lõke; kuumus, päikesepaiste'
isuri lekkoi 'leek, lõke'
Aunuse karjala ľekkuo 'kõikuda, vankuda, liikuda; vaevaliselt minna, vantsida; jõlkuda, lonkida'
lüüdi lekahtada 'liiga(h)tada, paigast liikuda'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka rõkkama.

lähmama : lähmata : lähman 'lööma, äigama, virutama; jämedalt, hrl pahameelega midagi järsku ütlema'
◊ klähmima
● soome mrd lähmiä 'käperdada, näperdada; mäkerdada, plätserdada', klähmiä 'käperdada, näperdada; mäkerdada, plätserdada'
Aunuse karjala lähmeä 'kohmakalt ja raskelt liikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lahmama, lohmima, kähmima, sähmama. Vt ka klahv1.

made : mademe : madet 'platvormi moodi trepipealne; trepi vaheplatvorm; purre'
◊ madel
On arvatud, et tüve vasted võivad olla Salatsi liivi matt 'roomata', soome mataa 'roomata, aeglaselt liikuda' ning ersa madamo 'lava, sild'. Sel juhul võib olla sama tüvi mis sõnas madal. Vt ka madu.

rüsima : rüsida : rüsin 'trügima, tõuklema, tunglema; tõukama, lükkama; räsima, sasima'
● soome rysy 'käsikähmlus, kaklus'; mrd rysytä 'riielda, kisada; raksuda, paukuda, koliseda'
Aunuse karjala rüzü 'käsikähmlus, kaklus', rüzistä 'krigiseda, ragiseda, pragiseda; aeglaselt, vaevaliselt liikuda'
? saami rassat 'askeldada; tegutseda, talitada, toimida'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Esitatud saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud, selle asemel võib saami vaste olla saami rahčat 'rügada, rassida'. Vt ka rüsi.

siirma : siirda : siiran 'üle v edasi andma; üle viima'
← soome siirtää 'üle viia, ümber paigutada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Laenatud on ka tuletis siirduma, ← soome siirtyä 'siirduda, minna, liikuda'. Vt ka siirdama.

suusk : suusa : suuska 'paarina kasutatav pikk ja õhuke üles kaarduva esiosaga lauake, mis jalatsi külge kinnitatuna võimaldab lumel edasi liikuda'
◊ suks
● vadja suhsi 'suusk; (kangaspuude) tallalaud'
soome suksi 'suusk'; mrd 'kangaspuude tallalaud'
isuri suksi 'kangaspuude tallalaud; suusk'
Aunuse karjala suksi 'suusk; kangaspuude tallalaud'
lüüdi sukš 'suusk; kangaspuude tallalaud'
vepsa sukś 'suusk; painutatud otsaga jalas talvel vee vedamiseks; (kangaspuude) tallalaud'
ersa soks 'suusk'
mokša soks 'suusk'
handi lŏχ 'põhjanahata suusk'
mansi tåut 'suusk'
eenetsi turo, tudo 'suusk'
nganassaani tuta 'suusk'
sölkupi tāt- 'suusatama'
Uurali tüvi. Kirjakeelses tüvevariandis on häälikud kohad vahetanud.

sõitma : sõita : sõidan 'mingi liiklusvahendiga liikuma; reisima'
○ kirderanniku soitama
◊ sõitlema
● liivi sõitõ 'karistada, peksta'
vadja sõittaa 'tõrelda, riielda, sõidelda; sõita'
soome soida 'heliseda; kõlada; mängida (muusika)', soittaa 'mängida (pilli)'; mrd 'kiiresti sõita; joosta; ära ajada'
isuri soittaa 'mängida (pilli); kiiresti liikuda; sõita'
Aunuse karjala šoijata 'lüüa; piitsutada'
lüüdi soittoa 'mängida (pilli); tuksuda'
vepsa soitta 'sarve puhuda, vilespilli mängida; kopsida, taguda'
saami čuojahit 'mängida (pilli)'
? mari šoktaš 'mängima (pilli); kostma'
? handi sĭj 'hääl; kõne; kuulujutt; teadmine'
? mansi suj 'kõne; hääl; kisa, lärm; uudis'
? ungari zaj 'müra, lärm'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Kui tegemist on soome-ugri tüvega, on esialgne tähendus võinud olla 'helisema, kõlama' ning sellest on arenenud tähendused 'sõitma' ja 'riidlema, sõitlema'. On ka arvatud, et esialgne tähendus on jäljendanud hoopis liikumise või liigutuse tekitatud heli. Vt ka soiguma, sõimama.

torkama : torgata : torkan 'teravaotsalise esemega pistma, millegi sellise vastu puutuma v sellesse kinnitama; (teravaotsalise eseme kohta:) millessegi sisse surudes, pistes puutuma; teravat aistingut v tunnet tekitama; järsu liigutusega midagi kuhugi panema, pistma; midagi teravalt v järsult ütlema'
? ← vene mrd tórkat’ 'tõukama; raputama; tirima, tõmbama, sikutama'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vasted on vadja torkata 'torgata (teravaotsalise esemega); salvata, solvata', soome mrd torkata 'pista, torgata, panna', Aunuse karjala torkkoa 'raskelt liikuda' ja vepsa torkutada 'näkata, tirida (kala õnge)' ning mida vene tüvi võib olla mõjutanud. Lähedane tüvi on nt sõnades sorkima ja surkima. Pigem on teiste läänemeresoome keelte sõnad rööplaenud vene keelest. Vt ka turgatama.

tuksuma : tuksuda : tuksun '(südame, veresoonte kohta:) kokkutõmbumise ja lõtvumise vahelduvas rütmis pidevalt, tajutavalt pulseerima; elama, elus olema; (mootorite, masinate kohta:) rütmilisi popsuvaid v põksuvaid helisid kuuldavale tooma'
● liivi tõkšlõ 'tuksuda, tukselda, pulseerida'
soome tuksuttaa 'popsuda, põksuda (nt mootori kohta)'
Aunuse karjala tukš- 'pehmelt liikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades puksima, toksima.

tulema : tulla : tulen 'lähenedes liikuma; saabuma, pärale v kätte jõudma; tekkima, ilmuma, sugenema; juhtuma, toimuma, aset leidma; tingitud olema, johtuma; vaja olema, kohustatud v sunnitud olema, pidama'
● liivi tūlda 'lähenedes liikuda'
vadja tulla 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; tekkida, ilmuda, sugeneda; juhtuda, aset leida; hakata (ka nt häbi kohta); muutuda, (millekski) saada, jääda; vaja olla, pidada'
soome tulla 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; tekkida, ilmuda, sugeneda; juhtuda, aset leida; tingitud olla, johtuda; saada, minna, sattuda; hakata (nt paha, kahju); muutuda, (millekski) saada, jääda; vaja olla, pidada'
isuri tulla 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; tingitud olla, johtuda'
Aunuse karjala tulla 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; tekkida, ilmuda, sugeneda; muutuda, millekski saada, jääda; lõhnata (millegi järele); vaja olla, pidada'
lüüdi tulda 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; lõhnata (millegi järele)'
vepsa tuu̯da 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; vaja olla, pidada'
turjasaami tolla̮d 'lähenedes liikuda'
mari tolaš 'lähenedes liikuma; sõitma; käima (kusagil), külastama; saabuma, pärale v kätte jõudma; algama, tekkima'
? ungari talál 'leidma; pidama (nt mingisuguseks); kohale v pärale jõudma; tabama, pihta saama; klappima; sattuma, juhtuma'
neenetsi to- 'lähenedes liikuma; saabuma, pärale v kätte jõudma'
eenetsi to- 'minema, tulema'
nganassaani tui- 'minema, tulema'
sölkupi tǖ- 'lähenedes liikuma'
? kamassi šola- 'lähenedes liikuma'
Uurali tüvi. Turjasaami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka tulv.

tõusma : tõusta : tõusen 'ülespoole, kõrgemale liikuma; kõrgemaks muutuma, kerkima; (taimede kohta:) tärkama, kasvama; kõrguma, oma ümbrusest kõrgemale ulatuma; (määralt, ulatuselt jne) suurenema, tugevnema, kiirenema; (tuju, meeleolu vms kohta:) paranema, ülenema; tekkima, ilmuma, (esile) tulema'
○ lõunaeesti nõsema, kirderanniku tous(e)ma, toisema
◊ tõstma
● liivi nūzõ 'ülespoole, kõrgemale liikuda'; nustõ 'ülespoole liigutada'
vadja nõisa 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; hakata, alata; hakata v saada (tuleviku abitegusõnana); asendit muuta (aset võtta, asuda, ronida, minna, laskuda vms); minna, muutuda'; nõssaa 'ülespoole liigutada; (üles v läbi) kaevata; äratada, üles ajada'
soome nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; kõrgemaks muutuda, kerkida; kõrguda; kasvada, suureneda; paraneda; tekkida, ilmuda; alata'; nostaa 'ülespoole liigutada; üles võtta, korjata, noppida; parandada, edendada; püsti asetada; esile kutsuda, ärgitada, ajada; suurendada, lisada; välja v vastu võtta (nt raha)'
isuri noissa 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; hakata, alata'; nostaa 'ülespoole liigutada'
Aunuse karjala nosta, nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; suureneda'; nostua 'ülespoole liigutada; kõrgemaks teha; ehitada, püsti panna; (midagi) alustada; suurendada, lisada'
lüüdi nosta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda'; nostada 'ülespoole liigutada'
vepsa nuu̯sta, nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; äratada; ülespoole liigutada'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et reeglipäratu muutus n > t tüve alguses on põhjaeesti murretes toimunud mõne t-algulise liite v grammatilise tunnuse mõjul, nt da-tegevusnimes *nous-ta > tõus-ta. tõstma on reeglipäratu esisilbi vokaaliarenguga läänemeresoome tuletis.

tönkama : töngata : tönkan 'vigaselt, konarlikult võõrast keelt rääkima, purssima; lonkama, komberdama; tögama, nöökama'
● soome tönkkä, tönkkö 'jäik, kange, kõva'
Aunuse karjala tönküttä- 'aeglaselt, kangelt liikuda; aeglaselt, kangelt rääkida, kokutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tonkama ja tõnguma.