[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

liik1 : liigi : liiki 'olulis(t)e tunnus(t)e poolest kokkukuuluv rühm'
← alamsaksa līk, like 'sama, sarnane, ühtlane, sirge; samasus, võrdsus'

liik2 : liigi : liiki 'purje serva tugevdav köis'
← alamsaksa līk 'köis purje ääristamiseks'

liik3 : liigu : liiku (hrl mitm) 'alkoholiga kostitamine saavutuse v sündmuse puhul'
← alamsaksa lītkōp, līkōp 'käsiraha; liigud; pealekauba antu'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi līke 'kostitamine ostu puhul'.

madar : madara : madarat 'väikeseõieline männastes lehtedega rohttaim (Galium)'
← alggermaani *mađrōn-
vanaislandi maðra 'madar (Galium boreale)'
rootsi madra 'madar; lõhnav varjulill (Asperula odorata); värv-varjulill (Asperula tinctoria)'
vanainglise mædere 'punavärvik (Rubia tinctorum)'
● soome matara 'madar'
isuri mattaara 'kividel kasvav samblik, millest keedeti värvainet'
karjala mataro, matara 'madar, maran, lapiksamblik'
lüüdi madaro 'lehtsambliku liik'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla ka noorem, vanarootsi või rootsi laen. Eesti keelest on tõenäoliselt laenatud läti madara 'madar'.

mark2 : margi : marki 'postikulude, riigilõivu vms tasumist tõendav pisitrükis; toote kvaliteeti iseloomustav liik, sort vms; toote firma-, kaubanimetus vms'
← saksa Marke 'postmark; (kauba)märk; sort; žetoon, talong'
Laenatud on ka tüve germaani või mõne muu germaani tütarkeele vaste, mark1, ja alamsaksa vaste, märk.

mast2 : masti : masti 'mängukaartide sama sümboliga rühm'; kõnek 'liik, sort, laad'
← vene mast’ 'värvus (loomadel); (kaardi)mast'

mest : mesti : mesti 'kamp, salk, rühm, seltskond; liik, sort, laad'
← vene vméste '(ühes)koos'

pau : paua : paua 'liik kõige suuremaid pärleid'
● ? liivi bōga- liitsõnas bōga-pǟ 'konnakulles; loom, kelle pea on suurem kui keha'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi.

piug : piu : piugu 'nöör v rihm piitsavarre otsas'
● liivi pīu(v)kka 'silmukala', pi'u(v)kki 'nepi liik'
vadja piukkaa, piukkia 'siutsuda, piuksuda'
soome piukkua 'paugatada, paukuda, naksuda; praguneda'
isuri piukkaa 'piiksuda, piuksuda'
karjala piukkoa 'paukuda, paugatada, naksuda'
vepsa piugutada 'sädistada, vidistada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas piuksuma. On ka arvatud, et eesti sõna on rootsi laen, ← rootsi mrd pjukko 'kitsas, teravaotsaline'.

post3 : posti : posti 'side liik, mille ülesanne on saadetiste saatjalt vastuvõtmine, edastamine ja adressaadile kättetoimetamine, sellist sideteenust osutav asutus; posti teel edasi toimetatav saadetis'
← alamsaksa post 'postiratsanik; (ratsa)käskjalg'
← saksa Post 'post; sideasutus; postisaadetised'; van 'sõnum, teade'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← keskladina posta 'postijaam', ladina positus 'pandud, asetatud; seisev, asetsev'. Saksa keelest on laenatud teinegi samatüveline sõna, post2.

praska : praska : praskat kõnek 'meski; viinasegune koduõlu'
← vene brážka 'praak, jäänus viinapõletamisel; liik koduaetud viina'

rodu : rodu : rodu 'isikute, elusolendite v asjade rida; midagi järjestikku toimuvat v sarja moodustavat; ajaliselt järjestatud suur hulk'
On oletatud, et tüvi on vanavene või vene laen, ← vanavene rodŭ 'päritolu; perekond; sugukond, hõim; rahvas; kodumaa; tõug; liik, laad, sort' või ← vene rod 'sugu, suguvõsa; sugukond; sugupõlv; liik, sort, laad, viis'. Selles on kaheldud tähenduserinevuse tõttu. Teisalt on arvatud, et võib olla tüve rood2 reeglipäratu variant. See on kaheldav seetõttu, et rodu esineb kirjalikes allikates varem kui rood2.

rühm : rühma : rühma 'tervikuna käsitatav (väike) hulk v kogum olendeid, esemeid vm; sarnaste tunnuste põhjal ühte kategooriasse kuuluv hulk v kogum (mingis liigituses), liik, tüüp, klass'
← balti *trūkšma-
leedu trūkšmas 'inimeste rivi üksteise taga; rodu, rühm, hulk'
läti trūkt 'katkema; puuduma, puudu olema; võpatama, ehmuma'
● ? vadja rümmü, rummu 'hunnik; kamakas, pank; salk, jõuk'
soome ryhmä 'rühm, grupp, salk; kategooria, järk, aste'; mrd 'hunnik, kuhi'
Aunuse karjala rühmü 'rühm, salk; majade rühm; suur hulk'
Murdesõna on kirjakeeles keeleuuenduse ajal kasutusele võetud soome keele eeskujul.

selts : seltsi : seltsi 'organisatsioon, ühing; olendite v esemete juuresolek; kaaslane'; kõnek 'liik, sort, tõug'
← alamsaksa selleschop, selschop, seltschop 'ühing, selts, kaubandusühing, kompanii; kaaslased, seltsilised'
Laenatud on ka teine samatüveline sõna, sell. Eesti keelest on laenatud vadja seltsi 'selts, artell, ühistu', soome mrd seltsi 'rühm, seltskond', isuri seltsi 'tüüp, eeskuju, mudel; rühm, seltskond' ja eestirootsi sälts 'liik, selts; ühing, selts; seltskond', säls 'seltskond', sells 'seltskond; hülgeküttide meeskond'.

sort : sordi : sorti 'headusjärk; aretuse tulemusena saadav tunnuste poolest sarnaste taimede kogum; liik, laad'
← saksa Sorte 'sort; liik, laad'
Eesti keelest on laenatud vadja sortti 'sort, liik' ja isuri sortti 'sort, liik'.

sugu1 : soo : sugu 'sigimist võimaldav rakkude, elundite ja isendite kahetaolisus; ühistest esivanematest põlvnevad isikud; põlvkond; sort'
◊ soetama, suge, sugu2
● liivi su’g 'sugulane; sugu, sugulus; liik'
vadja suku 'suguselts, sugulased, suguvõsa; sugupool, sugu; sugupõlv; tõug, liik'
soome suku 'sugu, suguselts'
isuri sugu 'sugu, sugulased; tõug'
Aunuse karjala sugu 'sugu, suguselts'
lüüdi sugu liitsõnas suguheimo 'sugulane'
vepsa sugu 'sugu, suguselts'
saami sohka 'sugu, suguselts'
Võib olla indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *su-H-, mille vaste on vanaindia sū́te (oleviku ains 3P) 'sünnitab, sigitab'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi suko, soko, sogo 'suguvõsa, perekond; sugu, liik, tõug'; änt suko 'mitte sugugi', läti mrd suga, pa sugai 'vähe, vähehaaval' ja võib-olla ka läti mrd suga 'sugu, perekond; liik, tõug; järeltulijad'. Vt ka misuke, sihuke, suisa.

tõug2 : tõu : tõugu 'mingi kodulooma isendite kogum, mida iseloomustavad ühtne põlvnemine ning kodustamise ja pidamise kestel kujunenud ühesugused pärilikud omadused; pärilike omaduste v etniliste tunnuste poolest kokku kuuluvad inimesed, sugu; liik, sort, laad'
○ kirderanniku toug
? ← balti
leedu daug 'palju'
läti daudz 'palju'
On ka arvatud, et sama tüvi mis tõug1.