[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hämmeldama : hämmeldada : hämmeldan 'segadusse ajama, kohmetuks tegema'
● vadja hämmentää 'segada, liigutada (suppi); segada, häirida'
soome hämmentää 'segada, liigutada (suppi); hämmeldada, segadusse ajada'
isuri hämmendää 'segada, liigutada (suppi)'
Aunuse karjala hämmendeä 'segada, liigutada (suppi); hämmeldada, segadusse ajada'
vepsa hämeta 'segada, liigutada'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnas hämar. Sõna algne tähendus on säilinud sugulaskeeltes. Vt ka hämmastama.

kõdi : kõdi : kõdi 'naha kergel puudutamisel v silitamisel tekkiv närviärritus, mis kutsub esile reflektoorseid tõrjeliigutusi ja naeru'
◊ kudi
● liivi gõdīņţõ, kitīņţõ, kutīņţõ 'kõditada'
vadja kutisa 'end liigutada; sibelda'; kuduttaa 'kõditada'
soome kutiaa 'kõdi karta; sügeleda, kõdi olla'
isuri kutissa 'kõdi olla; kõditada'
karjala kutšuttoa 'kõditada; sügeleda'
lüüdi kutšutada 'kõditada'
vepsa kučutada 'kõditada; sügeleda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kidisema.

laps2 : lapsu : lapsu 'laks, löök'
● liivi laps 'kõrvakiil'
vadja lapsaa 'tatsuda, tatsata', klapsata 'tatsuda'
soome van srmt lapsahtaa 'kiiresti liigutada; lipsata; libiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laks, latsuma. Vt ka klaps.

liikuma : liikuda : liigun 'oma asendit muutma; oma asukohta muutma, kulgema; käima, kõndima, minema; oma seisundit v olekut muutma, teisenema, arenema'
◊ liige, liiklema
● liivi likkõ 'liigutada; liikuda'
vadja liikkua 'liikuda; liigatada'
soome liikkua 'liikuda'
isuri liikkua 'liikuda'
Aunuse karjala liikkuo 'käia, liikuda; maha tulla; nikastada; kerkida (taina kohta)'
lüüdi ľīkkuda 'liikuda; nikastada; hulluks minna'
vepsa ľikta, ľikkuda 'õõtsuda; kerkida (taina kohta)'
? idahandi ᴧö̆k- 'hüppama, sööstma'
? mansi lakwi 'liikuma, käima'
? neenetsi lǝχa- 'kõikuma; õõtsuma'
? sölkupi lak͔ǝ- 'liikuma'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Vt ka liikva.

lõtkuma : lõtkuda : lõtkun 'lõnkuma, logisema'
● soome mrd lotko sõnas lotkollansa 'töllakil, ripakil', lotkauttaa '(paigast) liigutada'
karjala lotkahtoa 'loksatada, liigatada, nõksatada, kõmatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

muljuma : muljuda : muljun 'tugevasti vajutama, suruma, pigistama'
◊ mulje
● liivi muļļõ, mu’ļļõ 'suus ringi pöörata, närida'
vadja muljua 'muljuda, suruda'
soome mrd muljata 'pahupidi pöörata, segi ajada', muljahtaa 'pahupidi pöörduda (silmadest); libiseda'
saami molljut 'liigutada (veepinna kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Tuletise mulje tähendust on tõenäoliselt mõjutanud saksa keel, vrd saksa Eindruck 'mulje; jälg', eindrücken '(sisse) vajutama; purustama, sisse muljuma'.

mässama : mässata : mässan '(riigi)võimule vastuhakust osa võtma; tormitsema, möllama; millegagi tegevuses olema'
◊ mässima, mäsu
← vene mešát’ 'segama, segi ajama'
● Teise seisukoha järgi võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vasted on vadja mäsätä (oleviku ains 1P mässään) 'häirida; sassi ajada; segada, liigutada (toitu); (kinni) mässida', soome mässätä 'õgida; prassida; noomida, pahandada'; van kirjak 'kakelda, lärmata', isuri mässätä 'prassida, möllata' ja millega on segunenud nimetatud vene allikast pärit laentüvi. mäsu on tuletis nimisõnast mäss.

peksma : peksta : peksan 'korduvalt v kestvalt (kiiresti) lööma, taguma, kloppima; lööke, hoope nuheldes jagama; põllutaimedest teri v seemneid eraldama (masindades, tagudes jne); ägedasti tuksuma'
● liivi pieksõ 'peksta, lüüa, kloppida'
vadja peksää 'taguda, kolkida, lüüa, peksta'
soome piestä 'peksta, lüüa, taguda'
isuri peeksää 'peksta, lüüa'
Aunuse karjala pieksiä 'segada, sõtkuda; nahka töödelda; (vahule) lüüa, kloppida, võid kirnuda; lüüa'
lüüdi pieksädä 'peksta; kloppida, sõtkuda; (pargitud nahka) töödelda'
vepsa peksta 'segada, sõtkuda; muljuda; kloppida; segada, liigutada'
ersa pivsems 'vilja peksma'
mokša piksəms 'lööma, peksma, karistama'
udmurdi posni̮ 'hõõruma, peenestama; (nahka) parkima'
komi pesni̮ 'lööma, peksma; (koort võiks) kloppima; (nahka) parkima'
neenetsi ṕiďel- '(nahka) pehmendama'
eenetsi fideŋe- 'nahka töötlema'
nganassaani fedeʔá- 'nahka töötlema'
sölkupi pit- 'sõtkuma'
kamassi pшʔ- 'nahka töötlema'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud läti peksēt, peksīt 'peksma'; pekstēties 'tülitsema'. Vt ka pess.

ripsima : ripsida : ripsin 'piserdama, piisutama; (kergelt) rapsima'
● liivi ripsõ 'raputada; end liigutada; lüüa; silmi pilgutada'
vadja ripsiä '(silmis) virvendada'
soome ripsiä 'piserdada, pritsida, piisutada'; mrd 'puhastada tolmust luuaga, vihaga vms; heinakuhja vms siluda'; ripsaa 'krõbiseda, krabiseda, krõpsatada, praksatada'
isuri ripsuttaa 'piserdada, piisutada'
Aunuse karjala ripsata 'puistata, riputada, piserdada; kiiresti v äkki tegutseda'
lüüdi ripsuttada 'kõlgutada, vehkida'
vepsa ŕipsutada 'silmi pilgutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades riputama ja sipsima.

solk : solgi : solki 'vedelad jäätmed; väheväärtuslik, kõlbmatu'
○ lõunaeesti tsolk
◊ solge2,solgerdama,solgutama
● liivi zoļk 'reovesi, nõudepesuvesi'
vadja solkki 'solk'
soome mrd solkku 'toidujäätmed või reovesi', solkka 'segaselt rääkiv, segane jutt; segadus; räpane inimene'; solkata 'purssida; puterdada'; mrd 'segi ajada, ära määrida'
isuri solkkii- liitsõnas solkkiivesi '(nõude)pesuvesi, kus kartulikoori jms', šolkkia 'sorkida, segada, liigutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas solksama. Teisalt on arvatud, et rootsi laen, ← rootsi solk '(kleepuv) mustus'. Vadja ja isuri vasted võivad olla eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi siåḷk, såḷkk 'nõudepesu- või solgivesi; toidujäätmed, mis antakse loomadele; mustus'; siåḷk 'vedelikuga solgerdama', såḷḷk '(ära) määrima', baltisaksa Solk 'loputusvesi; söögijäänused', solkern 'määrima, soperdama' ja läti mrd čolka, solkas 'solk'.

tõusma : tõusta : tõusen 'ülespoole, kõrgemale liikuma; kõrgemaks muutuma, kerkima; (taimede kohta:) tärkama, kasvama; kõrguma, oma ümbrusest kõrgemale ulatuma; (määralt, ulatuselt jne) suurenema, tugevnema, kiirenema; (tuju, meeleolu vms kohta:) paranema, ülenema; tekkima, ilmuma, (esile) tulema'
○ lõunaeesti nõsema, kirderanniku tous(e)ma, toisema
◊ tõstma
● liivi nūzõ 'ülespoole, kõrgemale liikuda'; nustõ 'ülespoole liigutada'
vadja nõisa 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; hakata, alata; hakata v saada (tuleviku abitegusõnana); asendit muuta (aset võtta, asuda, ronida, minna, laskuda vms); minna, muutuda'; nõssaa 'ülespoole liigutada; (üles v läbi) kaevata; äratada, üles ajada'
soome nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; kõrgemaks muutuda, kerkida; kõrguda; kasvada, suureneda; paraneda; tekkida, ilmuda; alata'; nostaa 'ülespoole liigutada; üles võtta, korjata, noppida; parandada, edendada; püsti asetada; esile kutsuda, ärgitada, ajada; suurendada, lisada; välja v vastu võtta (nt raha)'
isuri noissa 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; hakata, alata'; nostaa 'ülespoole liigutada'
Aunuse karjala nosta, nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; suureneda'; nostua 'ülespoole liigutada; kõrgemaks teha; ehitada, püsti panna; (midagi) alustada; suurendada, lisada'
lüüdi nosta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda'; nostada 'ülespoole liigutada'
vepsa nuu̯sta, nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; äratada; ülespoole liigutada'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et reeglipäratu muutus n > t tüve alguses on põhjaeesti murretes toimunud mõne t-algulise liite v grammatilise tunnuse mõjul, nt da-tegevusnimes *nous-ta > tõus-ta. tõstma on reeglipäratu esisilbi vokaaliarenguga läänemeresoome tuletis.