[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

keerama : keerata : keeran 'midagi keskpunkti v telje ümber liikuma panema, teisele küljele pöörama; midagi poolkaarde v kahekorra painutama, kokku rullima vms; suunda muutma'; piltl 'iiveldama'; mrd 'midagi kokku keerutama, punuma'
● liivi kīerõ 'keerata, pöörata; veeretada, keerutada; pöörelda; iiveldada'
vadja tšeertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; kokku keerata; (heinu) kaarutada; (maad) künda; iiveldada'
soome kiertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; rulli keerata; pöörelda, tiirelda; ääristada; ümber piirata; ringi minna; eemale hoida, vältida; ringi käia', kierä 'keerdus, liiga tugeva keeruga'
isuri keertää 'keerata, pöörata; ringi minna; väänata, painutada; veeretada; ringi ajada; iiveldada'
Aunuse karjala kierdiä 'ringi minna; lõnga korrutada, kokku keerutada; ümber piirata; ringi käia, hulkuda', kierü 'keerdus, liiga tugeva keeruga; jäine, väga libe; usin'
lüüdi kierta 'ümber piirata', kier 'tugevasti kokkukeerutatud lõng; väga libe jää'
vepsa kertta 'lõnga korrutada, nööri keerutada; tombuks veeretada; kündi korrata', ker 'liiga tugeva keeruga'
saami gierri 'keerd, sõlm, pundar (nt lõngas)'
Läänemeresoome-saami tüvi. Tegusõna on tuletis, liideteta tüvi on nt soome kierä. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud. On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami gierrer- 'keerutada; teatud viisil kududa', ungari kerül 'ringiga minema; ringi tegema; vältima, kõrvale hoidma; sattuma; tulema, kätte jõudma; maksma minema; leiduma', handi kȧri- 'ümber pöörduma' ja mansi kir- 'ringi minema; kõrvale keerama'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kēr se 'ennast keerama'. Vt ka kõõr.

kimar : kimara : kimarat '(peen) korts, kurd; kortsuline, kipras'; mrd 'kräsuline, kähar'
● vadja tšimara 'korts (nahal); kortsus; kurd, krooge'
soome mrd kimara 'kipras asi, kobar, salk; liiga hapu, halva lõhna v maitsega; külm, tormine'
Läänemeresoome tüvi.

kipakas1 : kipaka : kipakat 'ebakindel, kergesti ümberminev; viltu, kaldu seisev'
? ← saksa kippen 'kallutama, ümber lükkama'
? ← rootsi kippa 'loksuma (nt liiga suure kinga kohta); (kingi) viltu v ära tallama; kõikuma, ümber v kummuli minema'; van 'kiiresti tõmbama, rebima'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Laenamist toetab vanemast murdekeelest registreeritud samatüveline tegusõna kippama 'kõikuma, vankuma; ümber lükkama'.

kooner : koonri : koonrit 'liiga kokkuhoidlik, kitsi, ihnur'
← alamsaksa schōner 'kooner'

liig : liia : liiga 'vajadust, tavamäära ületav'
← balti
leedu liekas 'paaritu, ülearune, liigne', lykis 'ülejääk'
läti lieks 'liigne, ülearune, mittevajalik'
● ? liivi lȭiga liitsõnas lȭiga-usk 'ebausk'
vadja liikaa 'liiga, liialt; väga'
soome liika 'üleliigne; liig'
isuri liiga 'üleliigne; liig'
Aunuse karjala liigu 'üleliigne, tarbetu'
lüüdi ľiig 'liigne, tarbetu; paaritu (arv)'
vepsa ľīg 'liigne'
Rööplaenud võivad olla ersa ľija, mokša ľijä 'teine, muu' ja ersa ľijadoms 'üle jääma'.

loksuma : loksuda : loksun '(vedeliku kohta:) korduval edasi-tagasi liikumisel kuuldavalt paiskuma; liiga avarana v lõdval olevana edasi-tagasi liikuma; aeglaselt ja loginal sõitma'
◊ klõks, lõks, plõksuma
● liivi loks 'löök', klõkšõ 'sulgeda; luksuda'
soome loksua 'loksuda, lõtkuda, praksuda'
isuri loksuttaa 'häälekalt juua'
karjala lokšoa 'loksuda, lõtkuda, kolksuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laks, luksuma, lokk2, nõksuma, pliks. Eesti keel on võinud mõjutada läti murdesõna slekžas tähendust 'hiirelõks'.

nolk : nolgi : nolki 'poisike, liiga noor mees; noor loom; täiskasvamata alamõõduline kala'
◊ nolgus
● soome nolkki 'poisike, liiga noor mees'; van srmt 'peenis'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nåḷk 'poisinolk, jultunud mees v poiss', nålk 'meduus, millimallikas'.

nuum : nuuma : nuuma 'põllumajandusloomade v -lindude rikkalik söötmine rohke ja väärtusliku liha ning rasva saamiseks; (inimese kohta:) liiga rikkalik, priskeks toitmine'; mrd 'rent, rendile andmine või võtmine'
○ noom
← läti noma 'rent, üür, rentimine, üürimine'

pigistama : pigistama : pigistan 'kinni haarates v vajutades tugevasti suruma, muljuma; liiga tihedalt keha ümbritsema, liiga kitsas v väike olema'
● liivi pīkstõ 'pigistada, suruda, muljuda'
vadja pikissää, piikissää 'pigistada, suruda, muljuda'
isuri pigistää, piigistää 'pigistada'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Esialgne tähendus on võinud olla 'tugevasti suruma ja sellega nt looma häälitsema panema'. Isuri vaste pigistää võib olla eesti keelest laenatud.

pitsitama : pitsitama : pitsitan 'kõvasti vajutades pigistama; liiga tihedalt keha ümbritsema, pigistama, kitsaks osutuma; survet avaldama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas litsuma. Eesti keelest on laenatud läti mrd pīčīt 'pigistama, pitsitama, pressima', sapīčīt 'lohakalt töötama'.

roosa : roosa : roosat 'kibuvitsaõie värvi, kahvatupunane'; piltl '(liiga) optimistlik, õnnelik, rõõmus, muretu, kerge'
← saksa rosa 'roosa'
Ka sõna piltlik tähendus on saksa keelest laenatud, vrd saksa durch eine rosa Brille betrachten piltl 'läbi roosade prillide vaatama'. Saksa värvinimetus lähtub ladina sõnast rosa 'roos' ( roos).

rääbakas : rääbaka : rääbakat 'katkutud, räsitud; armetu; selline olend v ese'
● soome mrd rääpäkkä 'põdur, nõrk, abitu'; rääpäle 'kalts, räbal; armetu olend, niru'
Aunuse karjala reäpäkkö, reäpäkkä 'liiga pehme, vedel, mäda', reäbäleh 'lapseniru, -rääbakas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas räbal. Vt ka rääbis.

sobi : sobi : sobi 'pettus, sohk'
● vadja sopattaa 'pomiseda', šopottaa 'sosistada'
soome sopottaa, sopista 'vaikselt, segaselt v liiga kiiresti rääkida'
isuri sobottaa 'sosistada'
Aunuse karjala šopottua 'sosistada'
vepsa šopotada 'sosistada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnades soperdama ja/või sopp1. Lähedane tüvi on nt sõnas sopsima.

tuim : tuima : tuima 'puudutuse vm füüsilise ärrituse vastu tundetu; meeltele nõrgalt mõjuv, mitte tugevat aistingut tekitav; (meelte, vaimse suutlikkuse kohta:) tönts, vilets, raske taibuga; loomult tundetu, vähese innukusega, osavõtmatu, vaimselt loid, huvi(de)ta; väheelamuslik, igav, väljendusvaene, ilmetu; jäik, kõva, ebamugav vms'
● liivi tūima 'tuim, tundetu; aeglane; nüri'
vadja tuima 'mage, maitsetu; kooritud (piim); tuim, tundetu, väsinud; kõva, tugev'
soome tuima 'karm, range; tugev, äge; äkiline, järsk; morn, pahur, vihane; kange, kibe, mõru, liiga soolane; mage, maitsetu, lääge'
isuri tuima 'soolata, mage'
Aunuse karjala tuimu 'soolata, mage, maitsetu'
? lüüdi tuimehtuda 'lukku minna (kõrvade kohta)'
? rootsisaami tåime 'nukker, ükskõikne'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd tuims 'uimane; väsinud; kohmakas, saamatu'.

täbar : täbara : täbarat 'vaeva, muret, kannatusi valmistav, raske, kehv, halb'
? ← algskandinaavia
vanaislandi tæpr 'ettevaatlik; napp, kitsas, kasin, vähene'
● soome täpärä 'raske, vaevaline; pinev, pingeline; liiga ääre peal, kukkumas olev; hädavaevu õnnestunud, napp'
karjala täperä 'liiga ääre peal, kukkumas olev; napp, vähene'

upsakas : upsaka : upsakat 'endast liiga palju pidav, teiste suhtes üleolev'
On arvatud, et tuletatud sõna uppis tüvest, < *uppi-sa-kkas. Upsakas on see, kes oma nina püsti (uppi) ajab.

vägi : väe : väge 'jõud; suur rühm'
◊ väeti, väga, väitama
● liivi vä’g 'vägi, jõud, võim; väetis'
vadja vätši 'rahvas, inimesed; rahvas, rahvus'; väittiä '(ninapidi) vedada, tüssata'
soome väki 'rahvas, inimesed; vaatajaskond'; väittää 'väita; kinnitada'
isuri vägi 'rahvas, inimesed'; väittää 'vedada; tõmmata'
Aunuse karjala väki 'vägi, jõud; kangus'; väittiä, väistiä 'jagu saada'
lüüdi vägi 'vägi, jõud; suur hulk; üsna, päris'
vepsa vägi 'vägi, jõud; tugevus, kangus; suur hulk'
saami viehka 'üsna, üpris'
koltasaami viõkk 'jõud, vägi'
ersa vij 'jõud'
mokša vij 'jõud'
mari βij 'jõud, tugevus, vägi'
udmurdi -vi liitsõnas joz-vi 'liiges'
komi -vi liitsõnas je̮zvi 'liiges'
handi wej, wew 'jõud, vägi; võim; raske'
mansi wāγ 'jõud, vägi; võim'
Soome-ugri tüvi. Sõna algse tähenduse 'jõud' kõrvale on tekkinud teisene tähendus '(inim)hulk, mass'. väga on tekkinud tüve reeglipäratu lühenemise teel kaasaütleva vormist väega. Eesti keelest võib olla laenatud liivi väga, vä’ggõ 'väga; liiga'. Vt ka väitma.

üle 'millegi pealispinda mööda v selle kohalt kõrgemalt ühelt poolt teisele'
◊ üldine, üldse, üli-, üllitama
● liivi i’ļ 'üle; jooksul; eest'
vadja ülees 'üles, ülespoole'; üli 'üle, üleni'
soome ylä- 'üla-'; yli 'üle'
isuri ülä- 'üla-'; ülös, üllää 'üles'
Aunuse karjala üli 'üle, läbi'; ülen 'väga'
lüüdi ülen 'väga, liiga'; ülähän 'üleval'
vepsa üläh 'ülaosa'; ülez 'üles'
saami allin 'üleval, kõrgel'
ersa veľďe 'kaudu, abil'
mokša veľďä 'tõttu; abil; järgi'
mäemari βǝl- 'üleval, üles'
udmurdi vi̮l 'pind, pealmine osa; pealmine'
komi vi̮le̮ 'peale; üles'
? mansi alγa 'vastuvoolu, ülesvoolu'
neenetsi ńi’ 'peale'
eenetsi ńi’ 'peale'
nganassaani ńi 'peale'
sölkupi innä 'üles; peale'
kamassi nigində 'peale; üles'
Uurali tüvi. üllitama on 1920. aastatel kirjakeeles loodud reeglipäratu tüvemuutusega tuletis. Vt ka ülbe, üllas, üllatama, ürp.