[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

astja : astja : astjat 'kolme jalaga ümmargune v ovaalne puunõu leivataigna, kalja, liha vms jaoks'
● vadja astia 'astja, tõrs, vaat'
soome astia 'nõu, anum'
isuri astia 'nõu, anum'
Aunuse karjala aste, astii 'nõu, anum'
lüüdi ašťš́ 'nõu, anum'
vepsa asťii̯ 'nõu, anum; praam, lodi'
Läänemeresoome tüvi.

elama : elada : elan 'eksisteerima, olemas olema; asuma; säilima, püsima'
◊ elejad, elev
● liivi je’llõ 'elada; teha, töötada'
vadja elää 'elada; olla, asuda; läbi saada'
soome elää 'elada; asuda'
isuri ellää 'elada; hakkama saada; asuda'
Aunuse karjala eliä 'elada; olla, asuda'
lüüdi eľädä 'elada; asuda'
vepsa eľädä 'elada; olla'
saami eallit 'elada; jaksata, suuta, hakkama saada; käia'
mari ilaš 'elama; olema, asuma'
udmurdi uli̮ni̮ 'elama, olema'
komi ovni̮ 'elama, olema'
? handi jiləp 'uus, värske (liha, kala, lumi)'
? mansi jalt- 'paranema, kosutust saama'
ungari él 'elama'
neenetsi jiľe- 'elama'
eenetsi ďiri-, ďire- 'elama'
nganassaani ńile- 'elama'
sölkupi ela- 'elama'
kamassi ďili, ďž́ili 'elav, elus'
Uurali tüvi. elev on kesksõna elav variant, mille eeskujuks on olnud ev-lõpulised omadussõnad, nt ülev, tugev, valev. Vt ka erev.

karp1 : karba : karpa 'korp, kare koorik (puul, inimese nahal)'; mrd 'sügelised'
? ← alggermaani *skarpa-z
vanaislandi skarpr 'kokku kuivanud, kuiv, kõva; kõhn, lahja; viljatu; äge, tugev, vägivaldne'
rootsi skarp 'terav'; mrd 'kuiv, kõva'
saksa scharf 'terav'
● liivi kārpa 'soolatüügas'
soome mrd karppa 'jäätunud lumekoorik, kõva külmunud maapind; soolakiht liha pinnal; tahm, nõgi'; karppi, karppu 'puukoor; kidura kasvuga puu; õhuke, õrrel kuivatatud auguga leib; soolakiht liha pinnal; nõgi'
Liivi vastet on peetud ka hilisemaks laenuks läti keelest.

laga1 : laga : laga 'vedel, lahja toit'
← eestirootsi loka 'soolvesi', lŏga liitsõnas kœṯ-lŏga 'liha keeduleem'
Sõna on laenatud tõenäoliselt enne, kui eestirootsi murretes on esimeses silbis toimunud muutus a > o, vrd rootsi lake 'soolvesi'. Eesti keeles on algne tähendus edasi arenenud: 'soolvesi' > 'sodine vesi' > 'halb toit, halb jook'. Tähenduse arengut on tõenäoliselt mõjutanud ka häälikuliselt ja tähenduselt lähedased sõnad, nt liga, läga, löga.

liha : liha : liha 'looma lihaskude; keha, ihu'
● liivi lejā 'keha, ihu'
vadja liha 'liha; keha, ihu'
soome liha 'liha'
isuri liha 'liha'
Aunuse karjala liha 'liha'
lüüdi ľiha 'liha'
vepsa ľihä, ľiha 'liha'
saami liiki 'nahk'
Läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud.

nilbe : nilbe : nilbet 'siivutu, rõve, ropp'; mrd 'libe'
● liivi nīlba 'nõrk, kidur; halb vintske liha'
soome mrd nilva 'lima', van srmt nilveä 'libe, limane', nilpa 'libe'
Aunuse karjala ńilpakko 'libe'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Murretes esineb ka tuletusliiteta sõna nilb, nilv, nilu 'lima'. Lähedane tüvi on nt murdesõnas nälv, nälpama. Vt ka nilpama.

nuum : nuuma : nuuma 'põllumajandusloomade v -lindude rikkalik söötmine rohke ja väärtusliku liha ning rasva saamiseks; (inimese kohta:) liiga rikkalik, priskeks toitmine'; mrd 'rent, rendile andmine või võtmine'
○ noom
← läti noma 'rent, üür, rentimine, üürimine'

osa : osa : osa 'tervikusse kuuluv, kuid sellest eraldatav jagu; määr, hulk kellestki v millestki; roll'; mrd 'liha'
◊ oss
? ← algindoiraani *anśa-s
vanaindia áṃśa-ḥ 'osa, osalus'
avesta ąsa 'osalus'
● liivi vȯzā 'osa; liha'
vadja õsa 'osa; liha'
soome osa 'osa; saatus'; mrd '(liha)tükk'
isuri osa 'osa'
Aunuse karjala oza 'õnn, saatus'
lüüdi oza 'õnn, saatus; osa'
vepsa oza 'õnn, saatus; osa'
saami oažži '(elus) liha, lihased'
? mari užaš 'osa'
? ungari oszt 'jagama'
Tähendus on võinud areneda 'osa' > 'osa jahisaagiks saadud lihast' > 'liha'. Vt ka oskama, osutama.

oss : ossi : ossi 'liha' osa

pala : pala : pala 'korraga hammustatav v suhu võetav tükk, suutäis; lühike teos, selle osa; (väike) tükk v osa'
● liivi palā 'lõik, tükk, osa'
vadja pala 'tükk'
soome pala 'tükk; suutäis'
isuri pala 'tükk'
Aunuse karjala pala 'lõik, tükk'
lüüdi pala 'tükk'
vepsa pala 'tükk'
saami van buola 'tükk'
ersa pal 'leiva-, lihatükk'
mokša pal 'liha'
? mari pultə̑š 'tükk, jupp'
? komi palak 'kiht; tükk'
handi pul 'tükk, suutäis'
mansi pūl 'tükk, suutäis'
ungari falat 'tükk, suutäis'
neenetsi paľe- 'sööma, neelama'
sölkupi poli̮- 'neelama'
Uurali tüvi. On arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas põlema.

pilkama : pilgata : pilkan 'sõnades halvustama v naeruväärseks tegema'
← alggermaani *blika
rootsi mrd blick 'hele sälk, täke puus', bläcka 'puid märkima (langetamiseks)'
● liivi pilkõ, pilktõ 'pilgata'
vadja pilkko, pilkku 'lauk(pea), lauguga (hobuse v lehma kohta, kel valge vööt laubal ja ninal)', pilkata 'pilgata, halvustada, häbistada'
soome pilkka 'pilge, naeruvääristamine; sälk, täke, sisselõige'
isuri pilkka 'pilge, naeruvääristamine'
Aunuse karjala pilku 'täpp, laik, märk; sälk, täke'
lüüdi pilkeh 'laik, täpp'
vepsa pilki̮ida 'tükeldada, lõhkuda (puid, liha)'
Laenamisel on läänemeresoome keeltes häälikud kohad vahetanud. Esialgne tähendus on olnud 'sälk, märk', ka eesti murretes on pilk 'laik'. Pilkamise tähendus on üle kantud, pilge on n-ö häbimärk. Sama germaani tüvi võib olla pilkuma laenuallikas.

põtk : põtku : põtku 'koib, jalg'
○ lõunaeesti põkk
◊ põkkama
● liivi pȯtkāstõ 'jalaga lüüa; lüüa (välgu kohta)'
vadja põtkõa, põtkua 'põtkida, jalaga lüüa'
soome potka 'looma tagajalg; koot'
isuri potka 'looma sääreluu v jalg'
Aunuse karjala potku 'jalahoop'
lüüdi potk 'hoop, löök', poťš́k '(hobuse, lehma, lamba, sea) jalg'
vepsa potk 'jalahoop'
saami boaski 'luupeks, pahkluu (eriti loomal)'
? ersa pukšo 'luuta v rasvata liha; reis; tuhar'
? mokša pukša 'liha; taime pehme osa, säsi, viljaliha'
? sölkupi pak͔tor 'sääremari'
Läänemeresoome-saami või uurali tüvi. Ersa, mokša ja sölkupi vasted võivad lähtuda tüve teisest variandist. Sõnas põkkama on tüve lõunaeesti variant, mis on kirjakeelde võetud terminina.

riim-1 liitsõnas riimsool 'kerge, esialgne sool, eel-, verisool'
○ kriim-, riiv-
← rootsi rim 'härmatis'; mrd 'õhuke soolakiht liha pinnal', rimsalta 'riimsoola panema, eelsoolama'

rokk : roka : rokka 'rukkijahust ja külmast veest loomajook; jahukört; mustus, räpp'
● liivi rok 'supp; puder; jook'
vadja rokka 'kapsasupp; oblikasupp'
soome rokka '(paks herne)supp; hernes, uba'
isuri rokka 'kapsasupp; hernesupp'
Aunuse karjala rokku 'supp (eriti liha- v kalasupp)'
lüüdi rokk(e͔) 'supp'
vepsa rok 'hernesupp'
idahandi rok 'kala rasvast ja sooltest keedus, mida leivaga süüakse'
läänemansi raγt (mitm) 'rasva keetmisel tekkiv sade, mida süüakse'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi råkk 'sigadele keedetav jahu ja vee segu; supp, kört'.

räästuma : räästuda : räästun 'halvaks minema, ebameeldivat lõhna ja maitset omandama'
◊ rääs
On oletatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Tüvi esineb vanas kirjakeeles sõnaühendis räästud liha 'mõrkjas, kibekas, riknenud liha', sõnad räästuma ja rääs on sellest kirjakeeles moodustatud.

siirima : siirida : siirin 'liha kontidest, kõõlustest jms puhastama'
← saksa schieren 'puhtaks tegema'

silk : silgu : silku '(soola)räim'
? ← rootsi sillaka, sillake 'heeringasoolvesi'
● liivi siļk 'räim'
vadja silakka 'silk, soolaräim'
soome silakka 'räim; soolakala'
isuri silakka 'soolakala; soolane seeneroog'
Aunuse karjala silakka 'soolakala; soolaseened v -liha'
lüüdi silak 'soolakala'
Võimalik rootsi allikas on liitsõna, sill 'heeringas' + laka, lake 'soolvesi'. On oletatud ka, et tüvi on vanem, skandinaavia laen, ← algskandinaavia *sīlaδā.

sink : singi : sinki 'looma tagapool, eriti reis, kints; soolatud ja suitsutatud liha (eriti sea reieosa)'
← saksa Schinken 'sink'

sült : süldi : sülti 'külmtoit, mille tardunud keeduleemes on liha- v kalatükikesed'
○ sult
← alamsaksa sulte 'sült'

süü : süü : süüd '(puu, sarve) toim, tekstuur; süüdiolek sobimatus, taunitavas, kahjulikus v kuritegelikus teos; põhjustav asjaolu, tegur'
● liivi sīr, sǖr 'puu aastaring; liha soon; lõnga keere', sī, sǖ 'süü, eksimus'
vadja süü 'süü, viga, eksimus; põhjus'
soome syy 'kiud; põhjus; viga'
isuri süü 'põhjus; viga'
Aunuse karjala süü 'puu aastaring'
vepsa süu 'puusüü; põhjus; viga'
mari šij 'puu aastaring; puu, liha kiud'
udmurdi si 'puu aastaring'
komi si 'lina või kanepi kiud; juus, karv'
neenetsi ťí 'puu aastaring'
eenetsi ťī 'puusüü'
nganassaani ťī 'puusüü'
sölkupi tǖ liitsõnas pōt-tǖ 'puusüü'
Uurali tüvi. Tähendus 'põhjus, viga' on arenenud konkreetsest, puusüü tähendusest.

tai : tai : taid 'ilma pekita sealiha, nähtava rasvata liha'
On oletatud, et selle tüve vasted on soome taaja 'tihe'; mrd 'täpne, hoolas; osav; pikaldane, muutumatu; harv', Aunuse karjala toagei 'tihe, tihke; sage' ja saami dávji 'tihe, sage, korduv', dávjá 'sageli' (saami vasted võivad olla ka läänemeresoome keeltest laenatud). Sel juhul võib tüvi olla balti laen, ← balti *tankjā, mille vaste on leedu tankus 'tihe; sage', või germaani laen, ← alggermaani *tanχja-, mille vaste on saksa zäh 'sitke, vintske, kõva; veniv, viskoosne'.

tala : tala : tala 'tugedel asetsev hrl vardakujuline rõhtloodis kandetarind'
◊ talu
← algindoiraani *tala-s 'tasane pind, alus'
vanaindia tala-m 'põhi, alus; (vee vms) pind; lamekatus'
← alggermaani *stalla-z
vanaislandi stallr 'alus, platvorm; tall; sõim'
← balti
leedu talas sõnas patalas 'voodi'
preisi talus 'toapõrand'
● liivi ta’llist (mitm) 'tellingud', ta’l 'talupoeg'
vadja talo 'talu; majapidamine; talupere; maja'
soome talas 'paadikuur; võrgumaja; lava, platvorm'; van srmt 'latt kalade kuivatamiseks', talo 'maja; talu'
isuri taloi 'maja; talu'
Aunuse karjala taloi 'maja; talu'
lüüdi talo(i) 'maja'
Tüvi on kahtlemata indoeuroopa keeltest laenatud, kuid võimalikke laenuallikaid on mitu. Juhul, kui tegemist on indoiraani laenuga, võivad tüve vasted olla ka udmurdi ti̮li̮s 'onn, hütt' ja mansi tul 'latt, mille peale riputatakse liha; katusealune, varjualune'. talu on läänemeresoome tuletis, enamikus läänemeresoome keeltes esinebki tüvi ainult selles tuletises. Eesti murretest on laenatud liivi talāzõd (mitm) 'raam, alus, tellingud, toestik' (← talased).