[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 8 artiklit

habe : habeme : habet 'mehe näo alaosa karvkate'
?balti
leedu šapas 'kõrs, lible'
liivi abbõnz 'habemekarv'; abbõnd 'habe'
soome mrd haven, hapene 'karv; juuksekarv; vuntsid; habesamblik'
Aunuse karjala haven (mitm habenet) 'udemed; lõust'
lüüdi haben 'karv, habemekarv'
vepsa habin 'ninaalune; vuntsid', habeń 'lõuahabe'
Vt ka haibakas.

helves : helbe : helvest 'väike, kerge ja õhuke osa millestki, kübe; (toidu)ainest pressitud õhuke libleke'
alggermaani *χelwō(n), *χelma-z
saksa mrd Helme, Helwe, Helbe 'sõklad, aganad'
rootsi mrd hjälm 'kaera sõkal'
soome helve 'sõkal, kesi; helves'
isuri helve 'kaera sõkal, lible; okas'
Aunuse karjala helveh 'helves; sõkal'
lüüdi helbe(h) 'kaera sõkal'
vepsa heľbe 'seemnekest, sõkal; (mitm) aganad'

ibe : ibe : ibet 'mulla mineraalsed pisiosakesed'; mrd 'ebe, kübe; lible'
soome hiven 'raas, kübe; veidi, pisut'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas juus. Peamiselt läänemurdes tuntud sõna on kirjakeeles kasutusele võetud uues tähenduses oskussõnana.

kõlu : kõlu : kõlu 'väljatuulatav tühi tera'
alggermaani *skalō
saksa Schale 'koor; kest'
rootsi skal 'koor; (vilja)kest; teokarp'
soome kale 'väikesed, kerged ja kõvad terad; kõlgas; lible'
karjala kale (hrl mitm) 'väikesed, kerged ja kõvad terad; aganad'
Murretes esineb ka algsema esisilbi vokaaliga tüvevariant kale 'kae'. Karjala vaste võib olla soome laen.

lemm : lemme : lemme 'kiud, narmas, lible, helves'
lemmel
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teise seisukoha järgi võib olla murdesõna leemik 'tallevill' tüve variant. Selle tüve vasted on vadja leemina 'tallevill', soome mrd liemen 'tallevill; lapse juuksed', isuri leemina 'tallevill; lapse juuksed', Aunuse karjala liemen 'tallevill; ude (põskedel ja lõual); väga pehmed õrnad juuksed', lüüdi ľiemino 'tallevill', vepsa ľemgi̮ińe 'tallevill'; on arvatud, et võib olla sama tüvi mis leem. Vt ka lemmalts.

lible : lible : liblet 'õhuke leheke v helves'
vadja libla, liblõ 'lible, ebe; kõõm', libli 'lible, leheke', liblo '(kaera)lible (kaeratera kesta kattev lible); (kase)tohulible'
soome mrd liula 'õhuke viil, helves, kübe'
isuri liblu, libla '(kaera)lible'
? saami van lable, lablok 'liblikas'
? Lule saami lablōtit 'suuri lumehelbeid sadada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi liblar (mitm) 'väljapekstud kaeralibled'. Vt ka liblikas.

liblikas : liblika : liblikat 'soomustatud tiibadega ja hrl imilondiks arenenud suistega putukas'
Tõenäoliselt tuletis lible tüvest. Eesti keelest on laenatud soome mrd liplikko 'liblikas'.

peber : pebre : pepre (hrl mitm) 'pudenenud, puruks hõõrdunud (heina)lible'
liivi pebbõrz, bebbõrz 'kohev; mure, pude'
soome pöperö, peperö 'tihke mass; segu; toit, söök'
Aunuse karjala pebru 'toidujäänused; heina-, põhupuru'
lüüdi pebr 'praht, puru, okkad'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduslikult lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt läti bēberis, bēbars 'karvatort, pulst'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur