[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

laps2 : lapsu : lapsu 'laks, löök'
● liivi laps 'kõrvakiil'
vadja lapsaa 'tatsuda, tatsata', klapsata 'tatsuda'
soome van srmt lapsahtaa 'kiiresti liigutada; lipsata; libiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laks, latsuma. Vt ka klaps.

libisema : libiseda : libisen 'mööda siledat, libedat v veerjat pinda liikuma; kergelt (kiiresti) ning vaikselt liikuma' libe

liipama : liibata : liipan 'jalga järele vedades lonkama; (kergelt) millestki üle tõmbama'; mrd 'ihuma, teravaks tegema'
◊ liipima
← alggermaani *sleipan-
alamsaksa slipen 'teritama, ihuma; lihvima; hiilima, roomama, aeglaselt liikuma'
rootsi slipa 'teritama, ihuma; lihvima'
● soome liipata 'libiseda, liuguda'
karjala liipata 'kiiresti liikuda'
Eesti vaste võib olla ka hilisem, alamsaksa laen. Soome sõna on vähemalt osaliselt rootsi laen.

lipsama : lipsata : lipsan 'kergelt ja väledalt läbi v välja minema'
● vadja lipsahtaa 'lipsata, lipsatada'
soome lipsahtaa 'libastuda, vääratada'
isuri lipsahtaa 'libastuda, libiseda; lipsata'
Aunuse karjala lipsahtuakseh 'kukkuda, prantsatada', lipsata 'süüa, kiiresti lakkuda'
vepsa ľipsahtada 'maha v välja libiseda, kukkuda; minema lipsata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lopsima, lupsama, sipsima, tipsima, lippama. Eesti keelest on laenatud läti lipsāt 'lipsama'.

liuguma : liuguda : liugun 'libisema'
◊ liustik
● liivi lõuglõ, liuglõ 'komistada, libiseda; kukkuda; hüpata'
vadja liukua 'liugu lasta; sõita; libiseda'
soome liukua 'libiseda'
isuri liukua 'mäest alla lasta, suusatada, libiseda; jalgrattaga sõita'
Aunuse karjala liugu 'kallakas, lauge, libajas'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka liuhka.

liusk : liusa : liuska mrd 'lauge, liugjas, libajas'
● soome liusu 'lauge, libajas', liuskahtaa 'libastuda, libiseda'
karjala liusu 'lauge', liuskuo 'libiseda, libastuda'
Võib olla tüve luisk variant, milles häälikud on kohad vahetanud.

luiskama : luisata : luiskan 'väljamõeldut rääkima, fantaseerima' luisk
● vadja luizgata 'luisata, valetada'
soome luisu 'viltune, kallakas', luiska 'kallakas, veerjas, liusk'
karjala luiskoa, luiskahtoa 'libastuda, libiseda; hästi lahti tulla (tohust)', luiska 'kallakas, veerjas, liusk'

muljuma : muljuda : muljun 'tugevasti vajutama, suruma, pigistama'
◊ mulje
● liivi muļļõ, mu’ļļõ 'suus ringi pöörata, närida'
vadja muljua 'muljuda, suruda'
soome mrd muljata 'pahupidi pöörata, segi ajada', muljahtaa 'pahupidi pöörduda (silmadest); libiseda'
saami molljut 'liigutada (veepinna kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Tuletise mulje tähendust on tõenäoliselt mõjutanud saksa keel, vrd saksa Eindruck 'mulje; jälg', eindrücken '(sisse) vajutama; purustama, sisse muljuma'.

nipsama : nipsata : nipsan 'kergelt lööma; nipsu laskma; ninakalt ütlema; (ära) näpsama'
● soome mrd nipsiä 'lõigata (natuke); suhu napsata'
Aunuse karjala ńipsa- 'naksatada, naksuda; (tagasi) libiseda', ńipsoa- 'naksatada, naksuga sulgeda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades napsama, näpsama ja nippima. Mõjutanud võib olla saksa knipsen 'nipsutama, klõpsutama; augustama, täksima' ja rootsi knipsa 'ära näpistama'. Vt ka nips1.