[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kahi1 : kahja : kahja 'jookohver; kellegi v millegi õnneks või õnnistamiseks joodav õlu või viin'; mrd 'rituaalne joomapidu'
◊ kahima
● ? vadja kahja liitsõnas taitšinkahja 'leivaastja, -küna, mõhk'
soome mrd kahja sõnaühendis Kaisan kahjat 'Kaisa (= kadripäeva) pidu, joodud'; kahjassa 'purjus'
karjala kahja 'vilets viin'
On arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *kāsⁱja-z, mille vasted on rootsi mrd käs(e) 'laap, juustujuuretis' ja vanaülemsaksa kāsi 'juust'. Teisalt on oletatud, et sama tüvi mis sõnas kahisema. Tähenduserinevuse tõttu on mõlemat oletust kaheldavaks peetud. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud soome van srmt kahi 'odrast või kaerast valmistatud jook'. Tuletis kahima on maleterminina kirjakeeles moodustatud 19. sajandi lõpus, lähtudes vanemast murdekeelest registreeritud tähendusest 'ohvrikoht'. Vt ka kahi2.

mõhk2 : mõhe : mõhke 'hrl kolme jalaga ovaalne v ümmargune kaanega suletav puunõu leivataigna tegemiseks, leivaastja'
Võib olla sama tüvi mis mõhk1, sest nõusid tehti ka puu pahkadest.

taigen : taigna : taignat 'jahu, vedeliku ja mitmesuguste lisaainete kokkusegamisel saadav mass küpsetiste valmistamiseks'
◊ taig-2, tainas
← alggermaani *daiǥa-, *daiǥaz-
vanaislandi deig 'tainas'
gooti daigs 'tainas'
saksa Teig 'tainas'
● liivi tāigandõks 'tainas'
vadja taitšina 'tainas'
soome taikina 'tainas'; mrd '(puust, kaanega) tainanõu'
isuri taikina 'tainas'
Aunuse karjala taigin 'leivaastja; tünn, toober; juuretis, hapnema pandud tainas'
lüüdi taigin 'tainanõu, leivaastja; tainas'
vepsa taigin 'tainanõu, leivaastja; juuretis, hapnema pandud tainas'
Laenu täpsemaks aluseks on ilmselt germaani tüve n-liiteline tuletis, mille vasted on vanaülemsaksa teiginna 'tainas', rootsi mrd daigning '(kanade toiduks) veega segatud jahu või kliid'. tainas on vana s-liitega tuletis (*taignas), kus -g- on raskesti hääldatavast konsonantühendist välja langenud. Eesti keelest on laenatud Salatsi liivi tāń 'tainas' (← tainas).