[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

itkema : itkeda : itken 'nutma; itku laulma, taga nutma'
○ lõunaeesti ikma
● liivi itkõ 'nutta', itkimi 'nutt'
vadja itkõa 'nutta; itkeda'
soome itkeä 'nutta; leinata; kurta'; itku 'nutt'
isuri itkiä 'nutta; itkeda'; itku 'nutt'
Aunuse karjala itkie 'nutta'; itku 'nutt'
lüüdi iťkedä 'nutta; itkeda'; itk 'itk; nutt'
vepsa itktä 'nutta'; itk 'nutt'
Läänemeresoome tüvi.

kaebama : kaevata : kaeban 'kellegi kohta süüdistades midagi teatama; kurtma'; mrd 'halama; taga nutma; igatsema'
○ lõunaeesti kaibama, kirderanniku kaibama
? ← alggermaani *kaujan-
vanainglise cī(e)gan 'kutsuma, hüüdma; meenutama, meelde tuletama, hoiatama'
vanaülemsaksa (gi)kewen 'kutsuma, nimetama'
● liivi kaibõ 'peale kaevata; kurta'
vadja kaivata 'peale kaevata; kurta'
soome kaivata 'igatseda; leinata; puudust tunda, vajada'; van kirjak 'süüdistada, peale kaevata'
isuri kaivada 'peale kaevata; igatseda'
karjala kaivata 'igatseda; vajada; leinata; peale kaevata'
Germaani laen on kaheldav tähenduserinevuse tõttu.

surema : surra : suren 'elamast lakkama; kuivama, närbuma'
◊ surm
● vadja surra 'surra; tuimaks muutuda, (ära) surra (jäseme kohta)', surma 'surm'
soome surra 'kurvastada; leinata', surma 'surm'
isuri surra 'kurvastada; surra', surma 'surm'
Aunuse karjala surmu 'surm'
karjala surra 'hoolitseda, muretseda', surma 'surm'
lüüdi surematoińe 'muretu', surm 'surm'
vepsa surduda 'väsida', surm 'surm'
handi sărǝm 'surm'
idahandi sur-, suraл- 'surema', sŏrǝm 'surm'
mansi sorǝm 'surm'
Soome-ugri tüvi. surm on vana tuletis. Mõne läänemeresoome keele tähendus 'kurvastama, muretsema' on hiljem arenenud germaani keelte mõjutusel. Eesti keelest on laenatud liivi surm, surimi 'surm'.